Aastaringselt Eestis Marko Kalduriga: Loomi-linde vaatlemas
Eestlased Eestis 20 Oct 2006 Marko KaldurEWR
    Trüki   E-post   FB     
Sügis toob Eesti looduses esile palju põnevat looma- ning linnuriigist.

Metsade ja taevalaotuse elanikud muutuvad erakordselt aktiivseks ning nende tegutsemistest saab osa iga vähemgi tähelepanelik looduses liikuja. Sellisel kombel võib märgata liikumas neidki loomi, kes tavaliselt silma ei hakka või kelle olemasolu muul ajal teadmata jääb.


Mitmekesine loomariik


Öisel rabaavarusel kaikuv hundiulg ajab kõhedusvärinad ihule, ent mõjub samas majesteetlikult ning lummavalt. Metsikusse loodusesse ööbima jäänud loomavaatleja kuuleb pimeduses hundikutsikate niutsumist ja nuhkimist, kui emahunt oma poegadele jahipidamist ning muid elutõdesid õpetab. Kuigi murdmist õppivad hundikutsikad palju pahandusi korda saadavad ning noorkarja või talukoeri murravad, siis on tegu ikkagi looduse ringkäiguga ning seda ei saa kiskjatele pahaks panna.

Sügise viimastel nädalatel uitab metsades pahuraid karumõmme, kes endale sobivat talvitumispaika otsivad. Kui vats korralikult täis söödud ja rasvakiht külma peletamiseks kehale kogunenud, siis poeb karu oma koopasse, kus kevadeni vaikselt põõnab. Ent seni, kuni veel ilmad vähegi soojad, näeb terane silm metsades-rabades uitavat karuotti või ta jäljerida kaugusesse kadumas.

Teisi loomi ja loomakesi näeb tihti — õhtu hakul või varahommikul on põlluveered ja jõeäärsed täis kitsi, põtru, metssigu. Rahulikul metsateel ja laiade põllumaade vahel peatuma jäädes ning ümbrust jälgides märkab paljusid elukaid. Loojangupäike kuldab värskelt niidetud heinamaid, millel suuremate loomade siluetid hästi silma torkavad.

Väiksemaid ulukeid liigub looduses palju, tuleb vaid silmad lahti hoida ning neid märgata. Eesti jõed on üles paisutatud kopratammide poolt, mille meistreiks olevad loomakesed tihtipeale uudistaja silmi paeluvad.

Hommikuudus jõepervel vaikselt luurates kuuleb kaugusest raginat — peagi tormab kaldavette loomakari. Pladistades ning sulistades kustutavad nood seal janu, kuni ootamatu krõpsatus kaugusest juhtlooma ärksaks muudab ja hetk hiljem on kogu kari metsa alla kadunud.

Loomi näeb Eestis pea kõikjal looduses, ent kõige rohkem kohtab ulukeid siiski puutumatutel kaitsealadel ja põlismetsade rüpes. Soomaa, Endla ja Alam-Pedja soomassiivid ning Kõrvemaa ja Alutaguse lõputud metsad on loomadele ideaalseteks elupaikadeks, kus tihti mõni suurem või väiksem elukas silma jääb.

Linnuränne üle Eesti


Üle Eesti lendab arvestatav osa rändlindudest, kes kevadel lõunast põhja suunduvad, sügisel aga sama teekonna vastupidises suunas läbivad. Eesti arvukad linnuvaatluspiirkonnad ja kaitsealad pakuvad aastaringselt kirjuid elamusi, kuid kevadel-sügisel näeb seal sadu erinevaid linnuliike möödumas ning peatumas.

Lahemaa neemed ja lahed pakuvad varju sügistormide eest kaitset otsivatele rändlindudele. Eesti põhjapoolseimal tipul, Purekkari neemel, elutsevad merelinnud tiirlevad päevasel ajal kriisates taevalaotuses. Lahesoppides elavad luiged ja pardipered, kes talveperioodilgi samas muinasjutulist vaatepilti pakuvad. Öösel on maapind kui lumevaibaga kaetud — sedavõrd palju heidab sinna linde maapinnale puhkama.

Matsalust leiab linnuhuviline kümneid torne ning vaatluspaiku, kus avalikult või varjatult rändel olevaid lindusid jälgida. Taevast katvad linnuparved muudavad hetkeks kogu ümbruse hämaraks, järgmisel hetkel laskub suur linnuparv vuhinal põõsaste vahele. Seal peatutakse-puhatakse seni, kuni taas aeg edasi lennata või mõni ringi uitav metsloom linnud taevasse peletab. Väikesel maa-alal üheaegselt peatuvad kümned eri linnuliigid muudavad Matsalu linnuvaatleja paradiisiks.

Linnuriigiks kutsutud Vilsandi arvukad laiud ja saarekesed on samuti aastaringselt lindudest tulvil. Merelindude kolooniates elutsejate jälgimine eeldab seal küll veesõiduki olemasolu, ent sedasi pääseb ligi ka haruldasematele ja kaugetel laidudel elavatele linnuliikidele.


Sügis ajab liikvele metsloomad ning rändlinnud


Eesti on üks väheseid maid tsiviliseeritud Euroopas, kus metsloomi veel vabalt ringi uitamas näha võib. Mitte ainult pisemaid loomakesi või kitsesid-põtrasid-metssigu, keda mujalgi tihti kohtab, vaid ka haruldasemaid röövloomi nagu hundid, ilvesed või karud, kelle jälgimine Eesti looduses mingi üllatus ei ole. Igal aastal Eestit ületavad sajad tuhanded rändlinnud peatuvad põgusalt või pikemaks perioodiks Eesti pinnal, muutes metsad ja mereääred kirjuks ning linnuhäältest rõkkavaks. Sügisel Eestit külastades saab sedasi unustamatu looduselamuse ning palju põnevaid vaatepilte looma- ja linnuriigist.


MARKO KALDUR
rännumees ja reisikirjanik

Avasta Eesti: www.goestonia.ee
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus