Eesti Elu
Aastapäevaks
Arvamus 22 Feb 2015  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Neil külmadel talvepäevadel saab teatud soojusega mõtelda Toronto eestlaskonna hiilgeaastatele, eriti neile, mil vabariigi aastapäeva märgiti mitte ainult pidulikult, aga ka suurejooneliselt, uhke aktusega. Teatud vanuses skaudipoisid mäletavad, kuidas linna uhkeim kontsertsaal Massey Hall oli pilgeni rahvuskaaslastega täidetud, mitte sugugi väike saavutus, kui arvestada sellega, et saali mahtumus on 2 752 inimest. Mälu järgi oli rõdudel ka püstiseisjaid.

Eestlased olid kõik elegantselt riides, paljud daamid kandsid rahvarõivaid. Ka skautidel, gaididel oli üliesinduslik välimus - iga skaudivorm oli puhas ja triigitud, kingad viksitud. See oli eriti tähtis, kuna noortel oli tähtis kohustus – ehk valitakse lipuvalvesse! Seista tõsise näoga tikksirgelt pea kolme tuhande inimese ees oli suur katsumus, lootmine mitte minestada, mis võis vabalt juhtuda, suur.

Lipuvalve oli teadagi mitmes, mitmes vahetuses, kuna peale pidulikkuse iseloomustas toonaseid aktuseid nende pikkus. Oli ju rituaale, mida tuli täita – tervituskirju ette lugeda, võtta isiklikult vastu Balti riikide konsulite või nende esindajate tervitused, muusikaline osa, Vabadusristi kavaleride austamine jpm. Ning millegi pärast oli pahatihti alati aktusekõne päris pikk. Pikem kui jõulujutlus kirikus. Eks igaüks tahtis kõnelemismomenti väärikalt täita, see tähendas, et sõnu oli palju, palju.

Tänapäeval, kui just juubeliaasta pole, on õpitud aktuseid palju lühema ajaga läbi viima, publikut teadagi kümnendik Massey Halli aegadega võrreldes, ja publikus pole märgata nii palju noori kui siis. Ning mõni skautmaster pööraks hauas ringi, märgates, et skaudivorm lipuvalves pole alati ühtlane. Ent need on paraku hetkeajastu realiteedid.

Iga aastaga jäi Vabadusristi kavaleride arv väiksemaks – arusaadav, kuna märgime tänavu EV 97. aastapäeva. Ent suunake mõtted neile ja kõigile neile, kes rindel vaprust näitasid. Paljud surid lahingutes, jõudmata vabas ilmas peetavaile aktustele.

Üks erakordsemaid ja detailsemaid raamatuid, mis Eestis kahe sõja vahel ilmus, on kapten (hiljem kolonel) Karl Partsi sulest sündinud „Kas võit või surm. Mälestusi võitluspäevilt isamaa eest”. Vahetult enne taasiseseisvumist, aastatel 1990-91 ilmus Tallinnas kolmes jaos kordustrükk, mis tänapäevalgi on värske ja paeluv lugemine. Tekst on pildistatud 1932. a „Uudislehe” kirjastuse väljaandest. Parts oli soomusrongide lahingujuhiks – milledeta väidetavalt poleks suudetud Vabadussõda võita. Ta oli ka muide kahekordne Vabadusristi kavaler – teda autasustati nii I liigi 1. järgu kui II/3 vabadusristiga.

Temast on kirjutanud sõjaväelane Arnold Hinnom (1895-1989 USAs), - ise I/2 kavaler, kes päris kindlasti oli oma adopteeritud kodumaal aukülalisena aktustel, - kes teenis samuti soomusrongide diviisis, järgnevalt. „Kahtlemata oli Parts üks omapärasemaid kujusid Vabadussõjas.// Suur isamaalane.// Ta oli lahingutes pealetungi tiivustaja. Mitte lahingute juhtimises ei seisnud Partsi tähtsus, vaid et lahingusse mindi ja südilt mindi!” Kolonel Karl Parts vangistati 1940. aastal, mõisteti Kirovi oblastis surma ning lasti maha 1. septembril 1941. Otsus, mis oli paraku liiga mitmetele Eesti julgematele ohvritseridele punaste poolt langetatud.

Parts kui kirjamees ilmselt pidas päevikut, kuna kuupäevalise täpsusega on ära toodud, kus lahingud toimusid, kes seal langesid, ning käsklusi kindral Johan Laidonerilt, vägede ülemjuhatajalt. Tihe lugemine, mida autor arvukate sõrendustega tikkis, rõhutamaks erinevaid olukordi, näiteks kui oluline oli Valga tagasivõitmine, sest selle tulemusena pidid punased piiri taha tõmbuma. Indiviide tõstetakse ohtralt ette vapruse ja südikuse eest. Isamaa ilu hoieldes langesid kahjuks mitmed, ent mitte nii palju, kui vaenlaste hulgas.

Parts oli tõesti uhke soomusronglaste võitlusvalmiduse üle, seda talvistes tingimustes, kus taganevad punased soomusronglased lõhkusid raudteid ning lasid õhku sildu, et pidurdada eestlaste edasiliikumist. Remontrongid pidid kõike parandama, ka rongid ise said kannatada. Tihti olid Partsi rongidelt lahingusse maha kargavad dessantlased suurearvuliselt selges vähemuses, aga nende visadus sundis punaseid ikka taganema.

Karl Parts oli tänulik, et „meie oleme olnud need õnnelikud, kellele on osaks saanud Eesti rahva ajaloos hiilgada võitjatena”. Ta pani oma mälestused kirja selleks, et „järgmistele põlvedele, kelle ülesandeks jääb rahvuslikult kalli varanduse, iseseisvuse kaitsmine, kuidas v õ i t l e s i m e j a v õ i t s i m e on meie kohus hoolitseda, et saaks ülesmärgitud kõik eesti meeste kalli verega saavutatud” ei ununeks.

Austame kolme päeva pärast ikka veterane, muidugi Teisest maailmasõjast, mis lõppes teadagi pika okupatsiooni, terrorirežiimiga, kelle arvud on kahanemas. Õnneks suudeti taastada iseseisvus verevalamiseta, kuid peame ikka arvestama, et saatus võib meie rahvale taas läkitada katsumistunni. Vabariigi aastapäeva piduliku aktuse eel ei saa seda üle rõhutada. Kõikidele Eesti riigi loomise käigus langenuile – puhake rahus, paremad pojad!
 
    Trüki   E-post   FB     
23 Jan 2018 18:03
Selgus 2019. aasta laulu- ja tantsupeo juhtmõte XXVII üldlaulupidu ja XX tantsupidu toimuvad 2019. aasta 5.-7. juulini PM
23 Jan 2018 17:54
Eesti Põhiseaduskomisjoni enamus hülgas vabadussõjalaste au taastamise idee seadusesse raiumise UU
23 Jan 2018 11:30
Kuigi Californias on kanep legaalne, võivad suitsetavad turistid eluaegse Ameerikasse sisenemise keelu saada PM
23 Jan 2018 09:58
Washingtonis avatakse Eesti jaoks väga oluline näitus Vaatamata USA valitusasutuste tööseisakule toimub kõik plaanipäraselt
23 Jan 2018 05:00
In Putin, Russians Thought They Were Getting a Stierlitz But They May Have Gotten a Hitler Instead, Eidman Says (2)
23 Jan 2018 04:57
Militarily, Baltic Region is Stable; But in Terms of Information War, It’s Not, Latvian Expert Says
22 Jan 2018 21:53
Noorte kõnekonkursil “Kirjuta Eestile” osalemiseks on jäänud nädal
22 Jan 2018 10:35
Juhiseid sõja puhuks hakkab jagama ka Eesti ERR
22 Jan 2018 08:34
Public consultation Tue Jan 23 @ 6:30 re: Whistler's and Salvation Army sites
21 Jan 2018 18:42
Estonia’s centennial year 2018 Estonian Life
21 Jan 2018 17:17
“Räägime asjast” 21.01.2018 by Raadiosaade "Räägime asjast"
21 Jan 2018 16:54
KATRIN LUSTI BLOGI | Kas president peaks tagasi astuma?
21 Jan 2018 16:44
Rain Lõhmus: inimestel on hästi vale kontseptsioon, et raha kasvab DELFI
21 Jan 2018 16:32
Kutse Eesti Keskuse infosessioonidele Eesti Elu (10)
21 Jan 2018 16:27
Juhtkiri 3 2018 Tiigrit taltsutades Eesti Elu
21 Jan 2018 12:11
Kaju: Eesti on väga lähedal valitsuskriisile ERR
21 Jan 2018 12:05
Mis maksab see eesti naine? Eesti Elu (1)
21 Jan 2018 11:28
2018.01.16 - Mõtleme taas TTV
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek
Feb 21 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus