Margus Tae sai Kotkajärve hiie hooldamise eest Maavalla kojalt tänukirja (1)
Kuumad uudised | 24 Nov 2010  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Ahto Kaasik
Maavalla koja vanem
 - pics/2010/11/30404_1.jpg
Laupäeval, 20.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Maavalla koja tunnustamissündmusel avaldati tänu Torontos elavale Margus Taele, kes on mitmekümne aasta jooksul hooldanud Kotkajärvel hiit ning toimetanud seal hiietalitusi. Seeläbi on Margus tae andnud olulise panuse Kanada eestlaskonna isamaalisse kasvatusse. Et aukiri oleks natuke rohkem kui ainult sõnad, on sellele kinnitatud väike käsitsi sepistatud anniraha.

Hiie väe sündmusel kuulutati välja ka tänavune Hiie sõber, kelleks on Tartus Eesti Rahvaluule Arhiivis töötav Mari-Ann Remmel.

1990. aastate teisel poolel peatas Mari-Ann Remmeli julge tegutsemine raietööd Rae vallas asuvas Lehmja hiietammikus. Samuti on ta teadlasena andnud suure panuse Virumaal Kunda Hiiemäe, Harjumaal Rae valla Taaritammemäe ning Raplamaal Kehtna vallas asuva Paluküla Hiiemäe kaitsmisse. Hiie sõber on tänuväärselt tegutsenud hiiepärimuse tutvustamisel. Eesti Rahvaluule Arhiivi andmetele tuginedes andis ta 1998. aastal välja seni ainsa üksnes hiiepaikadele pühendatud raamatu Hiie ase.

Sündmusele kogunenud sadakond inimest tõusid püsti, et Setomaa lauluema ja sootska Õie Sarve eestütlemisel regilauluga Hiie sõpra tänada. Pidulikul väljakuulutamisel vöötati Hiie sõber rahvariidevööga ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik andis talle üle sepistatud kirve. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, kindlameelsust ja oskuslikkust. Ajalooliselt on kirves väärikas sõja- ja tööriist ning nõidumisvahend, mida on kasutatud ka pühapaikade kaitsmiseks.

Auhinda vastu võttes ütles Hiie sõber, et Lehmja hiietammikut kaitstes jätkas ta oma isa, Jaan Remmeli, alustatud tööd. "Jõuan ikka ja jälle oma kodukandi paiakade juurde tagasi. Tegelen praegugi Lehmja pärimustega ning saadud tunnustus on mulle suureks auks ja innustuseks" ütles Mari-Ann Remmel.

Lehmja hiietammik on üks paremini uuritud looduslikke pühapaiku Eestis. Selle kohta on talletatud rikkalikult rahvapärimust ning seal on arvele võetud ligi 800 eluslooduse liiki, mille hulgas leidub mitmeid kaitsealuseid liike.

Maavalla koda kuulutas Hiie sõbra tänavu välja kolmandat korda. Aunime omistamisega soovitakse tunnustada ja väärtustada ajalooliste looduslike pühapaikade kaitsmist ning pöörata inimeste tähelepanu neile haruldastele ning väärtuslikele mälestistele. Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) sõnul on looduslikud pühapaigad inimkonna vanimad looduskaisealad. Hiites, pühade kivide, allikate ja puude juures on maausuline maarahvas loodust austanud ja kaitsnud juba aastatuhandeid. Eesti ühe tuntuma pärimuseuurija Mall Hiiemäe sõnul on hiiepaigad seotud eestlaste kodutundega.

Mitmed uuringud on näidanud, et eestlaste maausulised tõekspidamised elavad edasi ka tänapäeval. Eesti Põllumajandusülikooli 1994. a korraldatud uuringu kohaselt usub Lõuna-Eesti elanikest 65%, et puul on hing. Tallinna Ülikooli poolt 2002. a korraldatud Üle-Eestilise uuringu kohaselt aga peab loodust hingestatuks ja pühaks tervelt 82% eestlastest. Tänavu suvel Saar-Polli poolt läbi viidud religioonialase uuringu kohaselt peab 20% vastanutest maausku eestlaste usuks.

Maavalla koja uudised ja fotod Hiie väe sündmusest:
http://www.maavald.ee/uudised....
http://www.maavald.ee/uudised....
http://www.maavald.ee/uudised....
http://www.flickr.com/photos/h...

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
õnne27 Nov 2010 14:10
Väga tore, et see inimene, kes on teistele nii palju andnud, saab ka ise lõpuks tunnustada. Palju õnne!
P.s. Hea meelega loeks Eesti Elust Margus Tae kui hiievana tegevusest pikemalt.

Loe kõiki kommentaare (1)

Kuumad uudised
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus