Ka kõik võõrväed on Eesti Vabariigi territooriumilt juba ammu lahkunud ja piir on seega ka paigas

http://www.nommevalitsus.org/i...
Esmapilgul tundub, et Tiit Vähi ja ühtlasi Riigikogu opositsioonis olev Koonderakond mõistis juulisobingu karmilt hukka. Tegelikult polnud see nii. Tuleb vaid imetleda kommunistliku koolituse saanud „Eesti poliitiku” sõnaosavust. Oma kriitikas ei pühendanud ta poolt ridagi faktile, et juulilepped tunnistasid okupatsiooni Eestis algusest peale olematuks ega heitnud lepetele ette sedagi, et nende järgi pole tulevikus võimalik nõuda Venemaalt okupatsioonikahjude heastamist.

http://www.nommevalitsus.org/i...
President Meri allkirjastas juulilepped Moskvas 1994. aasta 26. juulil, Mart Laari valitsus kiitis juulilepped heaks sama aasta 7. novembril, Riigikogu ratifitseeris 1995. aasta 20. detsembril.
Artikkel 8
Kõik pooltevahelised rahalised, varalised ja muud pretensioonid, mis on seotud relvajõudude viibimisega Eesti Vabariigi territooriumil, kaasa arvatud relvajõudude poolt tekitatud ökoloogiline ja muu kahju, loetakse täielikult ja lõplikult reguleerituks käesoleva lepinguga selle jõustumise momendist alates.

Tiit Vähi valitsus sõlmis 12. juulil 1996 toonase Läti valitsusega merepiirilepingu, millega Eesti kaotas 578 ruutkilomeetrit püügivett, sealhulgas poole kalarikkast Ruhnu august”. Lepingu järgi jäi Eesti merepiir 12 miili kaugusele Ruhnu saarest ja Eesti jäi vastupidiselt Lätile ilma majandusvööndist. Nüüd tohivad Eesti kalurid püüda taas kala oma vanadel traditsioonilistel püügialadel, sest Läti majandusvöönd Liivi lahes muutus ELi ühiseks kalastusvööndiks.
Ei saa märkimata jätta ka isamaalast, kunagist Mart Laari valitsuse välisministrit Trivimi Vellistet, kes jõuliselt tandemis president Lennart Meriga "sättisid" Eesti territoriaalvett ikka Venemaa kasuks ja Eestimaa kahjuks. Ühes Venemaale eriti tähtsas kohas isegi 3,6 meremiili laiuseks. Sellist demagoogiat ja küünilist möödahiilimist põhiteemast, millega Riigikogu arutelul hiilgasid Velliste ja teised isamaalased, kohtab harva. Jüri Toomepuu sõjamehelikult otsese küsimuse peale – miks töötab Velliste Eesti merepiiri asja ajades hoopis teise riigi huvides? – ei osanud viimane midagi mõistlikku vastata. See olevat vabatahtlik poliitiline enesepiirang.

TartuRahu piir taastada!merepiirid Eestile kasulikeks 1 Tallinna-Helsingi vahel,2Ruhnu ümber

1. Eesti Wabariik sõlmis 1920. aastal Tartu rahu Vene SFNV-ga, mis 1937. aasta konstitutsioonist lähtuvalt nimetati ümber Vene NFSV-ks.
Praegu on tegemist Venemaa Föderatsiooniga, mis on mõnes küsimuses deklareerinud õigusjärgsust vaid seoses Nõukogude Liiduga, mis loodi aastal 1922.
Seega üht lepingu osapoolt enam pole.

2. Samas omandireform näitas ilmekalt, et omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti Vabariik ise Eesti NSV ja NLiidu õigusjärglane.

3. Juba 1934. aasta 12. märtsil tuli Eestis võimule ebaseaduslik režiim ja need, kes lähtuvad 1938. aasta põhiseadusest, lähtuvad oma järjepidevuses ebaseaduslikust režiimist…
Ka Eesti NSV oli Rahvasteliidu liige 1940. aasta 21. juulist kuni sama aasta 6. augustini. Rahvasteliit pidas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglaseks.

4. Eestlased, võttes maha Eestis olnud massimõrvari ja ebaseaduslikult Venemaal võimule tulnud Lenini monumendid, näitasid sellega oma negatiivset suhtumist ka Tartu rahulepingusse.

5. Eesti allkirjastas Helsinki 1975 lõppakti OSCE järelevalve all tagantjärgi aastal 1991.
Sellega tunnustati ka liitlaste Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuseid riikide, nende piiride ja piiride muutmise kohta. Eeltoodud konverentside otsuste põhjal oli Eesti Nõukogude Liidu seaduslik liiduvabariik. Ka Nürnbergi tribunal käsitles Balti riike Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa, ja mis oli agressioon.

6. Ka Inglismaa ja USA poolt deklareeritud Atlandi Harta käsitles 1941. aasta 14. augustil Balti riike Nõukogude Liidu osana.
Sama aasta 24. septembril ühinesid Londonis hartaga need riigid, millele harta kaitset pakkus.
Need riigid olid Nõukogude Liit ning Belgia, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Jugoslaavia ja Prantsusmaa, mille valitsused asusid Londonis eksiilis, ja teised, kokku 26 riiki, mis deklareerisid 1942. aasta 1. jaanuaril ka ÜRO loomise.

7. Lissaboni leping on EV põhiseaduse suhtes ülimuslik ja ei sätesta Eesti - Vene piiri Tartu rahu järgi. Kui tšehhid surusid klausli Sudeedimaa kohta Lissaboni lepingusse, siis Eesti pool Tartu rahu teemat üles ei võtnudki...

8.http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=13908
Ajakirjanik Andres Raid sai Riigikohtust vastuse, et ajateenimine Nõukogude Liidu armees ei olnud eestlaste represseerimine. Mis okupatsioonist saab siis rääkida, sest vastavalt Genfi konventsioonile ei tohi okupeeriv riik okupeeritavaid oma jõustruktuuridesse mobiliseerida.

9. Eesti Vabariik astus 1991. aasta 6. sept. NLiidust välja vastavalt selle põhiseadusesest lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa (1991.a.) puhul.
1991. aastal esitas Eesti ÜRO-le liikmelisuse saamisel oma riigipiiriks praeguse riigipiiri.

10. Eesti Vabariigi põhiseadus
§ 121. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud:
1) mis muudavad riigipiire;

http://www.eesti.ca/hazak-tart...
Gabriel Hazak: Tartu rahuleping muutus kehtetuks 1940. aastal.

Jurist ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent Gabriel Hazak kirjutab Postimehe arvamusportaalis Tartu rahulepingu rahvusvahelis-õiguslikust kehtivusest rääkides, et kuigi rahulepingud sõlmitakse alati tähtajatutena, ei tähenda see sugugi, et nad kõik püsivad igavesti ning kui üks partneritest lepingut raskelt rikub, kaotab see igasuguse mõtte ja muutub kehtetuks, kindlasti on rahulepingu niisuguseks rikkumiseks ühe poole agressioon oma partneri vastu.