Viljandimehed mängisid Torontos
Kultuur | 22 Dec 2007  | EWR OnlineEWR
Viljandimaa mehed mängivad Torontos
15.12.2007 00:01 SAKALA
Helgi Kaldma, reporter

Novembri lõpul tõi Kanada suurlinnas Torontos tegutsev Eesti rahvusteater lavale «Sakala» endise vastutava ehk peatoimetaja, kirjanik Arnold Sepa näidendi «Kurat proovib hammast».

Viljandlane Arnold Sepp kirjutas selle näidendi 1947. aastal Saksamaal põgenikelaagris, kus seda ka palju kordi mängiti. Nüüd, kuuskümmend aastat hiljem, lavastas selle Torontos Endla Komi.

Kaheksast tegelasest kaks on viljandimaalastele tuttavad kirikumehed Kalle Kadakas ja Arho Tuhkru. Esimesena nimetatu teenib praegu Toronto Vana-Andrese ja teine Toronto Peetri kirikus. Ka aukonsul Laas Leivati nimi pole meie inimestele võõras.

Kalle Kadakas mängis rasket osa

Eerik Purje kirjutab Toronto ajalehes «Eesti Elu»: «Kõige nõudlikum osa oli kahtlemata Kuradil, mis Kalle Kadaka kehastuses suurepäraselt mõjule pääses. Kui osavalt, millise libeda jultumusega seadis ta end Suuderi peres omainimeseks; kui sujuvalt muutus ta manipuleeritavast salanõunikust galantseks salongilõviks. Ja kui ehtne oli ta äkktõdemus, et mäng on kaotatud.»

Põltsamaa pastor Arho Tuhkru mängis Suuderite sümpaatset perepoega Oktaaviust ja Laas Leivat Vanapaganat.

«Eesti Maja suur saal oli rahvast täis, kõik olid näidendiga väga rahul,» ütles oma Viljandisse saadetud kirjas kunstnik Mai-Reet Järve-Vomm, kunstnike Benita ja August Vommi tütar, kes samuti Torontos elab ja loomulikult esietendusel käis.

Oma muljetest kirjutades nimetas ta Kalle Kadaka rolli kõige mahukamaks ja keerulisemaks ning imestas, kui hästi suutis hingekarjane Kuradi karakteri välja mängida. Kunstnik ise polnud üksnes pealtvaataja: ta oli maalinud lavakujundusse portreepildi, mis on fotol näha.

Mai-Reet Järve-Vomm nimetas oma kirjas ka seda, et tema ema ja isa olid Viljandis Arnold Sepaga head tuttavad. Tal on alles kiri, mille kirjanik oli tema emale saatnud.

Tegevuspaik Eesti

«Eesti Elus» avaldatud artikli autor Eerik Purje on varem seda Arnold Sepa tükki näinud Saksamaal Hanau laagris. «Mõeldes ajastule, mil tükk on kirjutatud, ja peategelasele tööstur Suuderile, kes elab ääremaal ja on tugevate põhimõtetega inimene, pole kunst Eestit ja eestlast ära tunda,» kirjutab ta.

Purje sõnul on Kurat ja Vanapagan sarnased Stalini ja Hitleriga, kui nad malelaual maailma jagavad ja rahvaste saatusi määravad. Kuuskümmend aastat tagasi olidki oldenburglased jumestanud ühe neist Staliniks ja teise Hitleriks.

Autor

Arnold Sepp (2. XI 1908 — 6. VIII 1979)

• Töötas aastatel 1926—1940 ja 1941—1944 «Sakala» toimetuses, sealjuures nii sõja eel kui Saksa ajal lehe peatoimetajana. 1944. aastal põgenes ta Saksamaale ja siirdus sealt USA-sse. Suri Miamis.

• Sepa esimene romaan «Punane auto» ilmus 1933. aastal. Järgnesid operetilibretod ja psühholoogilised draamad. Suur osa tema loomingust ilmus paguluses.

Allikas: «Eesti kirjarahva leksikon»

 
Kultuur