Venemaa taunis riigikogu tunnustusavaldust iseseisvuse taastajatele Postimees BNS (3)
Kuumad uudised | 15 Feb 2012  | EWR OnlineEWR
PM BNS

Venemaa välisministeerium taunis kolmapäeval riigikogus teisipäeval vastu võetud iseseisvuse taastajate tunnustamisavaldust, nimetades seda ajaloo võltsimiseks.

«Kahjuks on soov kinnistada avalikus teadvuses müüti niinimetatud nõukogude okupatsioonist, ning panna võrdusmärk fašistliku Saksamaa ning Euroopa pruunist katkust vabastanud Nõukogude Liidu vahele muutunud ametliku Tallinna jaoks kinnisideeks,» ütles oma kommentaaris Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.

Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul vaikivad Eesti võimud seejuures teadlikult maha fakti, et hitlerlikul režiimil, milles teenisid Waffen-SSi kohalikud leegionärid, ei olnud kavas abistada Eestit omariikluse taastamisel, mis likvideeriti natsi-Saksamaa agressiooni tulemusena.

«Eesti parlamendis vastu võetud avaldus, milles vaatamata ilmselgetele ajaloolistele faktidele ettekavatsetult võltsitakse minevikusündmusi, nagu ka president T. H. Ilvese hiljutine tunnustus riiklike aumärkidega endistele fašistlikele käsilastele, on vastuolus Eesti poole korduvate avaldustega kavatsusest arendada heanaaberlikke suhteid meie riigiga,» seisab kommentaaris.

Välisministeeriumi pressiesindaja ei täpsustanud, keda ta aumärkide saajate seas «fašistlike käsilastena» silmas pidas.

Riigikogu võttis teisipäeval 71 poolthäälega vastu avalduse, millega tunnustas neid kodanikke, kes aitasid riiki luua või omariiklust de facto taastada.

«Võttes aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse ja lähtudes sellest, et tulenevalt rahvusvahelisest õigusest ei katkenud Teises maailmasõjas okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus, avaldab riigikogu tunnustust Eesti Vabariigi kodanikele, kes tegutsesid Nõukogude Liidu või natsionaalsotsialistliku Saksamaa okupatsiooni aastatel Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel. Riigikogu mõistab hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning nende isikute tegevuse, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast,» seisab avalduses.

Algatajad märkisid eelnõu seletuskirjas, et Eesti nagu iga demokraatliku ja enda ajalugu mäletava riigi moraalne kohus on tunnustada neid kodanikke, kes aitasid riiki luua või omariiklust de facto taastada.

«Okupatsioonirežiimidele sõna ja teoga vastupanu osutanutele tunnustust avaldades rõhutab Eesti rahvaesindus: mitte kedagi, kes on seisnud Eesti Vabariigi eest, ei vaikita maha ega unustata. Riigikogu avalduse eesmärk on tunnustada neid, kes hoolimata natsistlikust või kommunistlikust okupatsioonist ei kaotanud usku iseseisva Eesti Vabariigi väärtustesse ja astusid tegelikke samme Eesti Vabariigi taastamise nimel,» põhjendasid eelnõu algatajad avalduse vajalikkust.

Avalduse poolt oli 71 riigikogu liiget, vastu või erapooletuks ei jäänud keegi. Avalduse poolt hääletasid saadikud kõikidest fraktsioonidest. Kohal olnud saadikutest jätsid hääletamata valdavalt Keskerakonna saadikud. Samas jätsid hääletamata ka näiteks reformierakondlased Tarmo Leinatamm, Terje Trei ja Andrei Korobeinik.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
timelist18 Feb 2012 06:20
Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aasta märtsis alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit konsultatsioone Saksamaa peatamiseks. Üheks selle osaks said nn Briti garantiid erinevatele riikidele, mida määriti riikidele pähe ka tahte vastaselt. 28. märtsil NLiidu ettepanek Eestile abi andmiseks Saksamaa vastu.

1939. aasta 2. juunil NLiidu - Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.

6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.

7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule. See vihastas inglasi veelgi rohkem, sest Abwehr tundis end Eestis hästi.

1939. aasta 26.- 29. juulini külastas Eestit Saksa maavägede staabiülem kindralooberst Franz Halder, kellele tutvustati lahkelt Narva piirkonna kaitserajatisi jne. (Võrdluseks, kui kapten Trankmann Narva kaitserajatiste plaanid 1938. aastal NL-i luurele edastas, siis mõisteti ta selle eest vangi.)

1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas
1939. aasta 1. juulil lõppesid Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.

2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.

Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles: Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud.
Inglismaa avalikustas 12. juulil 1941 ja 26. mail 1942 Nõukogude Liiduga sõlmitud kokkulepped ning lepingud, tehes teatavaks seda, mis juba kauemat aega oli faktina tuntud: poliitiline ja sõjaline koostöö Nõukogude Liiduga oli Inglismaal juba Saksamaa ja Nõukogude Liidu lepingute (MRP) sõlmimise ja kehtimise ajal olemas, kuigi lepingute tekstid seda selgesõnaliselt - expressis verbis - keelasid.
http://kultuur.elu.ee/ke492_sa...
a.Tammeveski18 Feb 2012 03:57
Eesti iseseisvuse eest võidelnuid tuleb tunnustada.kmmunismikuritegu on sõnad,aga karistatud pole.häbi ,Eesti Postile,,-ei andnud välja marki,,Riipalu,,.
Olev Vallimaa15 Feb 2012 23:24
Vabadusvõitlejad on kõik need tublid inimesed, kes võitlesid Eestimaa vabaduse eest relvaga käes ning sõna ja teoga meid okupeerinud kommunistliku saasta vastu, mida ka NÕUKOGUDE VÕIMU nimetuse all tuntakse.

Sellega seonduvalt:

1. Meie Karistusseadustikust puudub kahjuks veel paragrahv, mis käsitleb kommunismikuritegusid, kuigi Euroopa Parlament otsustas kohaldada võrdset kohtlemist nii natsismikuritegude kui ka kommunismikuritegude suhtes.

2. Kuna Vene FV on end ametlikult kuulutanud NSVL-u õigusjärglaseks, siis vastutab ta ka täiel määral selle kommunistliku monstrumi poolt toimepandud sõja- ja inimsusevastaste kuritegude eest. Siia kuulub ka MRP, mis oli stardisignaaliks II Maailmasõja puhkemisele, mille tulemusena miljonid inimesed kaotasid oma elud, kodud ja vabaduse.

Loe kõiki kommentaare (3)

Kuumad uudised