Sellel päeval mälestatakse neid inimesi, kes kahe okupatsiooni vahelisel ajal interregnumit ära kasutades püüdsid taastada Eesti riiklikku iseseisvust.
18. septembril 1944, kui Saksa okupatsiooniväed olid Eestist lahkumas, nimetas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Jüri Uluots kehtiva põhiseaduse alusel ametisse Otto Tiefi valitsuse. Kuigi äsjaloodud valitsus deklareeris neutraalsust Teises maailmasõjas, sai sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornis lehvida vaid mõne päeva: 22. septembril okupeerisid Eesti pealinna Nõukogude Liidu väed. Vaid mõni tund enne seda, kui Punaarmee väeüksused Tallinna jõudsid, lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed.
Otto Tief ja tema valitsuse ministrid teadsid, et neid võib oodata niihästi Gestapo kui ka NKVD vangikong. Usk Eesti vabadusse ja sellesse, et eestlased väärivad paremat tulevikku kui võõrvõimu okupatsioon, andis julgust. Kuigi enamikule neist ei jäänud repressioonid tulemata, on elu näidanud, et nende usk ei olnud asjatu.
Vastupanuvõitluse päeva tähistatakse igal aastal akadeemiliste organisatsioonide lipuvalvete ja pärgade asetamisega Vabadussõja võidusamba jalamile ja üliõpilaskorporatsioonide Leola ja Rotalia poolt ellukutsutud traditsioonilise üliõpilasseltside ja korporatsioonide koosviibimisega Vabaduse väljakul. Peetakse kõnesid ja meenutatakse viimast vastupanu enne Nõukogude vägede saabumist pealinna. Päeva peakorraldajad on Eesti Korporatsioonide Liit ja Eesti Memento Liit.
Fotod: Mari-Ann Kelam