Vanurite viljakusest
Eestlased Kanadas | 29 Oct 2010  | Eerik PurjeEesti Elu
Pealkiri vihjaks nagu vastuoksusele, kuid oktoobrikuu 21. päev tõestas, et tegu pole oksüümoroniga. Sel päeval tulid Toronto Eesti Pensionäride Klubi liikmed ja nende sõbrad järjekordselt Eesti Maja suurde saali kokku, et veeta paar õdusat tunnikest üksteise seltsis. Kokkutulnute arv oli erakordselt suur, korraldajad käisid juba kohkunud nägudega ringi, et kas valmistatud võileibadest ikka jätkub kõigile. Jätkus küll, meie perenaised tunnevad asja ning oskavad kõike nii korraldada, et lõpptulemus oleks hea. Olgu see esimeseks näiteks viljakusest.

Eeskava osas olid seekord külalisteks meeste lauluansambel Charles Kipperi juhendusel ja klaverisaatel ning baptistikoguduse õpetaja Jüri Puusaag. Ansambel pärines Toronto Eesti Meeskoorist, kuhu kuulub ka klubi esimees Heikki Paara, kes ise ansambli koosseisus vapralt kaasa laulis. Laulumeestel on suur juubelipidu ukse ees, küllap see asjaolu mängis ansambli moodustamisel teatud rolli. Leidsid sobiva aja ning põhjuse tulla oma üritusele eelreklaami tegema. Nelja mehise lauluga tõestasid lauluvennad, et nendegi tegevus on olnud viljakas. Jääb vaid lisada, et neli viiendikku ansambli koosseisust oli pensioniealine.

Otsesõnul tuli viljakuse teema juurde pastor Jüri Puusaag oma sõnavõtus, õieti oli kogu ta jutustus sellele rajatud. Jah, sedapuhku lugupeetud vaimulik jutustas – l-täht koos aameniga jäid ta kõnest välja. Pastor Puusaag kõneles juurdunud puudest ja nende viljakusest, ainult elavad puud kannavad vilja. Viis jutu Ehatarele, kuhu oli äsja külaskäigu sooritanud, ja kurtis vabatahtlike töötajate vähesuse üle. Vabatahtlik töö on viljakuse sümbol ja kus oleks sobivam seda meelde tuletada kui pensionäride hulgas, kellest nii mõnigi on varsti Ehataresse või mõnda teise hoolduskodusse siirdumas.

Veel mõtiskles vaimulik Eesti demograafilise kriisi teemal: kui peres on keskmiselt vähem kui 2,1 last, tähendab see iibe langust. See tendents on Eestis olemas ja põhjusi selleks on kolm: kõrgem keskmine eluiga, linnastumine ja naiste haridustaseme tõus. Nii mõnedki positiivsed või näiliselt positiivsed nähtused on tekitanud demograafilise kriisi.

Pensionäride endi hulgast vestis sügisjuttu Astrid Vaikla, kõneldes terviseteemadel ja esitades kaks versiooni Tallinna rajamisest – neist esimene legend, teine tegelikkus. Pean tunnistama, et legend meeldis mulle enam. Ega keegi viletsa legendi loomisega vaeva nägema ei hakka.

Muidugi tehti ühislaulu nagu ikka, seekord maestro Charles Kipperi klaverisaatel; ja kiideti paarikümne-liikmelist korraldavat toimkonda, kelle vilkad käed juba varahommikust saati ametis olnud, et kõik oleks tip-top korras.

Täname, viljakad vanurid, ja nägemiseni jõulukuul!

 
Eestlased Kanadas