Kuigi erakorraliste valimiste toimumist Eestis ei saa välistada, on nende toimumise tõenäosus siiski küllaltki väike, hindavad enamus Eesti poliitika eksperte. Siiski tehakse selleks ettevalmistusi, kirjutab Eesti Päevaleht. Eesti presidendi kantselei direktor Peep Jahilo saatis eile ametliku kirja riigi valimisteenistuse juhile Arne Koitmäele, küsides, milline oleks optimaalne aeg erakorraliste valimiste ettevalmistamiseks ja korraldamiseks sel suvel. „Austatud riigi valimisteenistuse juht. Sisepoliitiline olukord ei välista päriselt seisu, kus valitsuskriisi lahendamise ühe käiguna võib vabariigi presidendi ette kerkida küsimus riigikogu erakorraliste valimiste välja kuulutamisest,“ kirjutab Jahilo. „Riigikogu valimise seaduse § 3 lg 3 kohaselt peavad riigipea poolt välja kuulutatud riigikogu erakorralised valimised toimuma 20 kuni 40 päeva jooksul. Vabariigi presidendi kantselei palub riigi valimisteenistuse arvamust, milline oleks optimaalne aeg, mis on vajalik põhiseaduse §-s 97 lg-s 4 sätestatud valitsuse ettepanekul toimuvate riigikogu erakorraliste valimiste ettevalmistamiseks ja korraldamiseks sel suvel.“
„President ei suhtu kindlasti erakorraliste valimiste väljakuulutamisse kuidagi kergekäeliselt,“ kinnitas presidendi kommunikatsiooninõunik Indrek Treufeldt Eesti Päevalehe küsimuse peale, kas president Alar Karis on seda kirja teele saates erakorraliste valimiste osas põhimõttelise otsuse langetanud. „Jah, oleme varasemalt märku andnud, et neid ei saa välistada. Aga veel kord, see ei tähenda, et suhtuksime sellesse kergekäeliselt.“
Treufeldti sõnul soovib president eeskätt olla võimalikult hästi ettevalmistatud mis tahes olukordadeks, „mis võivad tekkida selles tormises perioodis“. Kõiki neid lahendusi, mis ette võivad tulla, peab kaaluma, ning kõik võimalused tuleb Treufeldti sõnul läbi käia.
Kuid milline on siis hetkel presidendi hoiak ja ootus poliitikutele? „President soovib kindlasti sellele tekkinud kriisile kiiret lahendust ja kindlasti töövõimelist valitsust. Siin on poliitikutel teha oma töö. Ka rahvas ootab, et igaüks teeks oma osa ära hästi ja Eesti huvides. Me ikkagi ootame parlamendierakondade pühendunud koostööd uue valitsuskoalitsiooni moodustamisel või siis vähemusvalitsuseks. See oleneb poliitikute omavahelistest tegevustest ja kokkulepetest,“ rõhutas Treufeldt.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
stiilinäitaja10 Jun 2022 11:12
Ehkki valdavalt on huvide deklaratsioon esitamata kohaliku tasandi poliitikutel ja ametnikel, leidub ka erandeid. Riigikogu liikmete seas on selliseid kuus. Ülevalt vasakult: Mihhail Korb, Eerik-Niiles Kross, Henn Põlluaas, Jaanus Karilaid, Kalvi Kõva ja Tarmo Kruusimäe. Deklaratsioon on esitamata ka kaitseväe juhatajal Martin Heremil. https://www.ohtuleht.ee/106392...