FOTO 1
Kilpkonna saare nime on andnud mõned noored, kes suvitavad Kotkajärve maa-ala Orujärvel ühele palgiotsale, kus kilpkonn vahel peesitab ehk sooja käes pikutab. Selliseid maagilisi mikro- (ehk pisitillukese) maailmaga saarekesi on sellel metsajärvel veel ning neid pääseb väga hästi uudistama vaikselt vee peal kulgeva aerulauaga, millel seisab Suvi Mari Sillak Tallinnast, aga ka aerupaadiga, mille vöörist kallutab välja Sass Soosaar Philadelphiast. Aerulaud on kindlasti loodusuurijale parem sõiduvahend, kuna antud sõudepaadi metallist tullid (millele toetuvad aerud) kriuksuvad hirmsat moodi. Aerulauda nimetatakse ka SUPilauaks selle inglisekeelsest nimest stand up paddleboard. Tol päeval tõmbas kilpkonnasaarel tähelepanu lihasööjataim - ümarleheline huulhein (sundew), mis kasvab ka Eestis. Taim oli mitu mahlast kärbest oma kastetilga-sarnastele peibutistele meelitanud. Kilpkonna (Eastern painted turtle) nähti aga juba järgmisel vette langenud puu tüvel. Kilpkonnasid Eestis ei ela. Lähim, Euroopa sookilpkonn ei suvatse Leedust kõrgemale ronida – liiga külm!
Foto 2: Putuktoiduline ümarleheline huulhein, rahvasuus ka kärbsepüüdja (Drosera rotundifolia; common or round-leaved sundew) kasvab meelsasti pehmes turbasambla (sphagnum, peat moss) vaibas. See osav kaunitar on levinud põhjapoolkeral lausa subarktilises, aga ka parasvöötmes. Mustad täpid, mis fotol ülemistel lehtedel näha, on saagiks langenud putukad.
Fotod ja tekst: Riina Kindlam
