Seekordne kaasnev märtsi- ehk urbekuu kalendrilehe pilt ei ole tänavusest hiiekalendrist, mille rahvuspühadest siin iga uue kuu hakul oleme juttu teinud. Aga veidike vaheldust on ka vaja. Joonistus on pärit soome Muumitrollide kalendrist ja selles avaldub urbekuu kahepalgelisus. Kes ei taha veel suuski ja uiske keldrisse viia ja kellel on talvest ja villastest riietest villand.

Kõigil on tõenäoliselt teada ütlus: „Pole halba ilma, on vaid halvad riided!“. See olevat pärit norra keelest. Praegu, kui kõlavad veel viimaseid päevi erakondade reklaamid enne 5. märtsi Riigikogu valimisi, on juba autos raadio kuulamisest pähe kulunud Rakvere näitleja ja Isamaa saadiku Riigikogus Üllar Saaremäe hääl teatamas: „Isamaal on ilm alati ilus! On vaid üks Isamaa!“ See paneb mõtlema küll. Kõik on suhtumises kinni, aga OI, kui palju halatakse ilma üle -- isegi (või veel eriti) need, kes seda meile teles ja raadios ennustavad ja teadustavad. Justkui kinnitades enamuse arvamust. Kuid siiski mitte kõigi. Loosungite ajastul võib seega hüüda: ,,Ei hinnangutele ilmateates!“

Pealkiri on inspireeritud Jüri Üdi (Juhan Viidingu) luuletusest „Tuisk on kolmandat päeva“, kogust Närvitrükk (1971), mida saab ka näiteks YouTube'is lauluna nautida (Priit Pedajas, Matis Merilain).

Aga urbekuu - kuu, mil teatud puudel ja põõsastel puhkevad URVAD (catkins), kannab ka nimesid HANGE-, HELME-, KASSI-, KEHVA-, KEVADE-, LINNU-, LIU-, NÄLJA-, SULA-, SÜDA- ja VASTLAKUU.

7. märtsil on täiskuu. Hiiekalender teatab veel, et 9. märtsil SIRGUPÄEVAL (setode tsirgupäiv) pööravad 40 lindu nokad kodu poole ja hakkavad tagasi lendama. Et lindude kodutee oleks kergem, küpsetatakse kakukesi, mida süüakse ise ja viiakse ka õue lindudele.

15. märtsi EIDEPÄEV ehk paabapäiv on seto naistepüha. Mehed tehku nende eest kõik kodused tööd. Ei tohi päeva ajal magada, muidu jääb selg haigeks.
20. märts on KEVADINE PÖÖRIPÄEV. Selle päeva ilm jääb püsima. (Pööripäev, kevade algus Eestis kell 23.25.)

25. märts MARJAPUNAPÄEV on kevade alguse päev ja tähtsaim naistepüha. Tõustakse varavalges ja tervitatakse kogu perega tõusvat päikest. Tehakse ülepannkooke või karaskit, et kasvaksid suured kapsapead. Marjapuna joomisest saab tervist ja head jumet kogu aastaks. Naised on kogunenud külade kaupa kõrtsi ja mõnel pool ka pühale allikale pühi pidama.

26. märtsil on Eestis üleminek suveajale kell 03.00.

LINNUPETTE VÕTMISE AEG. Marjapunapäevast peale ei või enam hommikuti ilma linnupetet võtmata kodust välja minna. Enne õue minekut peab võtma kas või suutäie leiba, siis püsib inimene terve. Linnupette aeg kestab, kuni kõik rändlinnud on tagasi jõudnud ja kevade esimesed hääled ära kuuldud.

Sellised on märked hiiekalendri urbekuu lehel. MTÜ Kassiabi heategevuslikus kalendris on lisaks märgitud, et 8. märts on NAISTEPÄEV, 14. märts on EMAKEELEPÄEV ja 25. märts on PAASTUMAARJAPÄEV. Seesamune, mis hiiekalendris ja ennemuiste või ikka veel olenevalt tähistamisest kannab nime ma(a)rjapunapäev. Ka lihtsalt maarjapäev. Soome-Rootsi Muumi kalendris on see päev pühapäeval 26.03 nimega Marian ilmestyspäivä (,,Maarja ilmumispäev“) ja rootsi keeles Jungfru Marie bebådelsedag (,,neitsi Maarja kuulutuspäev“), inglise (feast of) the Annunciation, kui ingel Gabriel teatas Maarjale lapseootusest. Rootsis tähistatakse sel päeval ka vahvlipäeva (våffeldagen). Ikka punase moosiga.

Soomekeelne kuunimetus maaliskuu tuleneb sõnast maa, mis lumekooriku alt tahes või tahtmata päikesekiirte jõul kohati välja ilmuma hakkab.

Riina Kindlam, Tallinn

Eestlased Eestis

TRENDING