Teet Kalmus: Venemaa ei suuda kaitsta nende jaoks kõige tähtsamaid objekte (3)
Eestlased Ukrainas | 17 Jul 2023  | EWR OnlineEWR
Kertši sild, Venemaa diktaatori au ja uhkus, sai tõsiselt kahjustada varahommikuses rünnakus. Praegu teadaoleva info järgi rünnati silda kahe pealveedrooniga ning varasemal ajal oli palju arutelusid stiilis, et Ukraina pealveedroonis olevast lõhkeainest (suurusjärgus 200 kilogrammi) ei piisa silla konstruktsioonidele tõsisemate kahjustuste tegemiseks. Aga nagu öeldakse, et tõe kriteerium on praktika ning peale rünnakut selgus, et piisas küll - silla üks kandev sammas (pillar) on sisuliselt purustatud ning sellest tulenevalt on sillakonstruktsioonide kahjustused väga tõsised.

Loading Twitter content

An error occurred while retrieving the Tweet. It might have been deleted.


Kui eelmisel aastal plahvatas sillal lõhkeainet täis veoauto, siis oli Venemaa poole jutt stiilis, et edaspidi kontrollime autosid põhjalikumalt, aga ei õhust ega veest ei ole silla ründamise võimalik, sest silla kaitsvat kõikvõimalikud analooge mitteomavad kaitsevahendid, kuni delfiinideni välja.

Ukrainal oleks olnud teoreetiliselt võimalik rünnata silda Storm Shadow rakettidega, aga kuuldavasti britid ei soovi, et neid rakette kasutataks Krimmis, seega ukrainlastel väga palju variante järgi ei jäänud – tuli edasi arendada pealveedroone. Päev varem ründasid ukrainlased mitmes laines Venemaa sõjaväeobjekte Sevastoopolis ning teises rünnakulaines osalesid ka kaks pealveedrooni, millest üks jõudis hoolimata vastase meeleheitlikust tulistamisest saja meetri kaugusele sõjalaevast sadamas. Droon suudeti hävitada alles viimasel hetkel, samas on selge, et Kertši silla juures ei oleks võimalik samamoodi droone takistada. Ukraina poolelt on tulnud infot, et Venemaal olid silla kaitsmiseks pealveedroonide rünnaku vastu arvestatavad meetmed kasutusele võetud, ometi kahel pealveedroonil õnnestus kaitseliinidest läbi murda ja korraga purunesid Venemaa poolt loodud müüdid nii silla tugevusest kui ka Venemaa analooge mitteomavast silla kaitsest.

Minu enda hinnangul on see rünnak Ukraina viimase aja üheks suurimaks eduks sõjas, sest selles on pikaajalised mõjud:

1. Üle Kertši silla kulges suurem osa logistikast, millega varustati lõunarinnet. Loomulikult on väga suur roll üle silla kulgevalt raudteel, mis toimib edasi, aga arvestatav osa suurtükkide ja miinipildujate laskemoonast veetakse läbi Krimmi lõunarindele nüüd väliselt tsiviilkasutuses olevate veoautodega (nii juhtus nädalavahetusel Mariupolis avarii, kus üks selline veoauto sõitis teise veoauto haagisele tagant sisse ja nähtavale ilmusid laskemoona kastid), et poleks vaja läbi viia nii palju riskantseid laskemoona vagunitelt mahalaadimisi. Venemaa on lõunarindele kuhjanud väga palju sõjaväeüksusi, aga need vajavad praeguses sõja faasis lakkamatut varustamist ning niigi juba logistikas varem tekkinud probleemide valguses võib iga täiendav tõrge mõjuda väga negatiivselt Venemaa üksuste võitlusvõimele.

2. Ukraina näitas, et Venemaa ei suuda kaitsta nende jaoks kõige tähtsamaid objekte. Silla turvalisuses oldi nii kindlad, et hoolimata sõjast lubati silda kasutada kõigil Venemaa elanikel ning meedias lausa julgustati Krimmi puhkama minema. Tõsi, autode põhjaliku kontrolli tõttu tuli üleminekut oodata tihtipeale tunde, aga saarele sõidul muid probleeme ei olnud. Rünnati peale kella 3 hommikul, sest siis oli liiklus sillal kõige väiksem ning tõenäosus tsiviilohvrite tekkimiseks kõige väiksem.

3. Silla konstruktsioonid osutusid oodatust palju nõrgemateks ning seetõttu on päris suur tõenäosus, et sarnaste purustustega rünnakud võivad lähiajal korduda.

4. See oli väga valus hoop Venemaa diktaatori enda pihta, sest Kertši sild oli tema senise elu üks suuremaid saavutusi, sümbol, mis tema jaoks liitis Krimmi Venemaaga.

Pealveedroonid on ohuks ka silla läheduses liikuvatele Venemaa laevadele, seega suleti täna ajutiselt ka seal praamiliiklus. Kindlasti tuleb päeva peale veel täiendavat informatsiooni.

Nädalavahetusel oli palju rünnakuid Venemaa üksuste juhtimispunktidele ning Luganski lähedal lasti õhku ka suur laskemoonaladu. Nimelt on seal koht nimega Juvileinõi, kus kohe raudtee lähedal on endine kivisöekaevanduse šaht, mis oli ümber ehitatud laskemoonalaoks. Venemaa armee arvestus oli, et maa alla asuvate ladudeni Ukraina ei ulatu, aga Storm Shadow lõhkepea on ehitatud just sarnaseid objekte silmas pidades ning nii jäi Venemaa armee ilma suurest kogusest mitmikraketiheitjate rakettidest.

Olukorrast rinnetel ka. Luganski rindel oli Venemaa terve eelmise nädala jooksul aktiivne ning nädalavahetusel üritasid nad kõige aktiivsemalt Kupjanski suunal, aga ilma eduta. Samas ei saa märkimata jätta, et nädala jooksul Venemaa üksused seal rindel siiski edenesid mitmes lõigus ning Ukraina on täielikult surutud kaitsesse. Olukord on Ukraina jaoks keeruline, seda tunnistavad ka Ukraina sõjaväelased, aga seni on nad hakkama saanud.

Bahmutist põhjas ja lõunas jätkuvad ägedad lahingud ning teada oli, et Bahmut on Venemaa jaoks juba sümbolväärtusega, seega teevad nad kõik, et linna enda käes hoida ning seda hoolimata kaotuste suurusest. Eriti Bahmutist lõuna pool on Ukrainal paremad positsioonid kõrgustikel, seega antud olukorras puudub vajadus iga hinna eest pealetungiks, oluline on hävitada võimalikult palju vastase elavjõudu ja tehnikat.

Avdiijivkas ja Marinkas oli Venemaa aktiivsem pool ning Avdiijvka kaitsjad tunnistasid, et neil oli kohati päris kriitilisi hetki, aga nad said seekord veel hakkama.

Lõunarindel jõudsid Ukraina üksused Berdjanski suunal Staromaiorske põhjaosasse, aga kogu lõunarinde ulatuses korraldavad Venemaa üksused aktiivselt vasturünnakuid, nii et olukord muutub pidevalt ja mõnes kohas on Venemaa suutnud natuke ka edasi liikuda.

Venemaa televisioonis näidati lõiku tapjadroonide Lancet tootmisest. Sõjalise eksperdi Aleksandr Kovalenko sõnul olid saali seinade äärde paigaldatud peeglid, et visuaalne efekt suurem oleks, samas tunnistavad Ukraina sõjaväelased, et need tapjadroonid on Ukraina jaoks tõsiseks peavaluks ning kui Venemaa suudaks nende toomist suurendada, siis oleks see Ukraina jaoks suureks probleemiks. Ometi ei ole nende droonide tootmise suurendamine probleemivaba, sest elektroonilised komponendid on sanktsioonide all ning neid tuleb riiki tuua läbi kolmandate riikide. Ja allalastud Lancet droonidest on leitud komponente, mis pärinevad laste mänguasjadest, sukeldumisel kasutatavatest lampidest, isegi e-sigarettidest. Eks see näitab ära probleemi tõsiduse, aga ometi suudetakse neid Venemaal valmistada, samas on küsitav, kas sellises olukorras tootmise suurendamine nii probleemideta ikka läheb.

Venemaa naftatootmine sõltub lääne ettevõtetest, kelle tehnoloogia abil on üldse võimalik keerukates oludes naftapuurtorne rajada. Venemaal töötas enne sõda neli suurt selle valdkonna juhtivat ettevõtet. Kui Halliburton ja Baker Hughes on juba Venemaalt lahkunud, siis kõige suurem tegija, SLB (endise nimega Schlumberger, kes muuseas tegutses juba 1929. aastal NSVL-is) jätkas olemasolevate projektide teenindamist ning lubas mitte osaleda uute puuraukude rajamisel. Nüüd aga teatas ettevõte, et nad lõpetavad ka toodangu ja tehnoloogia tarnimise Venemaale olemaolevate projektide tarbeks ning see on Venemaa jaoks tõsine hoop, sest ilma lääne tehnoloogiateta ei suuda nad oma naftatööstust sellisel kujul säilitada, rääkimata selle arendamisest.

Moskvas ja Moskva lähedastes asulates on korterite ustele hakatud kleepima pabereid, kus on kirjas, et sa oled tapja ema või abikaasa ning et me teame kõike ning alla on kirjutatud sõjaväeosa, kus sõdur teenib. Tegemist on psühholoogilise sõjaga ning eesmärgiks on külvata Venemaa elanikes hirmu.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Notice to readers22 Jul 2023 18:08
The Sun is a British tabloid newspaper, published by the News Group Newspapers division of News UK, itself a wholly owned subsidiary of Rupert Murdoch's News Corp.
varustaja18 Jul 2023 10:27
e m rootsis18 Jul 2023 08:55
MI6 in action.
Baltic mil op

https://www.thesun.co.uk/news/...

Loe kõiki kommentaare (3)

Eestlased Ukrainas