Olukord rinnetel. Putinil on vaja enne presidendivalimisi hädasti mingitki saavutust ettenäitamiseks ning seetõttu ei ole oodata lähikuudel rinnetel Venemaa armee aktiivsuse vähenemist.

Venemaa aktiviseerus Luganski rindel, eriti Kupjanski-Svatove vahel, aga ka Bilohorivka suunal. Külmad ilmad küll külmetasid pinnast ja võimaldasid Venemaa rasketehnikal liikuda sisuliselt kogu rindejoone ulatuses, aga Ukraina õhuluure droonidega toimis ning seetõttu suudeti õigeaegselt Venemaa rünnakutele reageerida. Eile õhtul aga tõusis enne ilmamuutust (ilm läks soojaks) tugev tuul ning Ukraina ei saanud droone efektiivselt kasutada ning Venemaa otsustas olukorda ära kasutada. Ukraina sõjaväelased suutsid rünnakud tõrjuda, aga nad tunnistavad, et vastasel jagub nii elavjõudu kui tehnikat ning kaotustest nad ei hooli, mistõttu on Ukraina armee jaoks ees seal rindelõigus keerulised ajad, sest neid kummitab ka suurtükimürskude nappus. Kui ilmastikuolud on soodsad, on droonidest palju abi, aga iga ilmaga nad kahjuks veel ei lenda.

Venemaa üritas suuremate jõududega ka Kreminnast lääne poole, aga seal suunal on edukalt öösiti tegutsenud Ukraina droonioperaatorid, kes põllumajandusdroonidega vastase rasketehnikat hävitavad. Bilohorivka juures on Venemaa kogunud arvestatavad jõud ning nende rünnakutegevus on selgelt aktiviseerunud.

Donbassis toimus rindejoones suurem muutus Soledarist kirdes, kus Venemaa armee võttis küll Deepstate andmetel enda kontrolli alla osa Veselje külast, samas kui Ukraina võttis vähemalt sama palju territooriumi tagasi asulast lääne pool. Tänase päeva peale tuleb loodetavasti rohkem infot selle kohta, kuhu rindejoon seal püsima jääb, see võib muutuda lähiajal veel omajagu.

Avdiijivka juures kasutas Venemaa viimastel päevadel palju soomustehnikat ning enamuse sellest nad ka kaotasid. Tüüpiliselt on rünnakus osalised 1-2 tanki ja paar jalaväe soomusmasinat ning ukrainlased lasevad neil nii lähedale tulla, et jalaväelased tulevad soomusmasinatest välja, peale mida alles Ukraina ründab, sest nii saab vastasele tekitada kõige rohkem kahju. Brigaadikindral Tarnavski sõnul on Venemaa seetõttu viimasel ajal kaotanud Avdiijivka juures 41 ühikut rasketehnikat, ometi pidevad rünnakud jätkuvad. Avdiijivka sõjalise administratsiooni juhi Vitali Barabaši sõnul on Venemaa oluliselt vähendanud linna tulistamist suurtükkidest, aga selle asemel on nad suurendanud liugpommide kasutamist.

Venemaa üritab ka Marinkast lääne poole liikuda ja jõuda ka Novomihhailivkale lähemale ida ja põhja poolt. Bahmuti lääne pool jätkuvad ägedad lahingud, aga Ukraina kaitse on siiani pidanud.

Hersoni rindel on Krinki Venemaa armee jaoks tõeliseks peavaluks ning positiivse uudisvoo tootmiseks saadeti Krinki asulasse üks rood, kellel oli ülesanne seal lipp heisata ja teha sellest fotod, mida saaks infosõjas kasutada. Kõige Kremli-meelsematel z-kanalitel ilmusidki patriootilised tekstid, justkui olevat ukrainlaste vastupanu murtud ning Krinki asula olevat suures osas juba Venemaa kontrolli all. Paar tundi hiljem aga avaldati ühe rünnakust osavõtnud sõjaväelase ülevaade sündmustest, mis oli vürtsitatud rohkete vägisõnadega. Reaalsuses olevat asi välja näinud nii, et rood oli kogu aeg ukrainlaste luuredroonide nägemisulatuses ning Venemaa üksuse pihta anti tapvalt täpset tuld nii suurtükkidest kassettmoonaga kui ka kasutati droone. Venemaa poolelt puudus suurtükitule toetus, liugpomme seal rindelõigus pole tükk aega enam kasutatud. Niimoodi edasi liikudes jõuti küll korra asula keskele, aga oldi sunnitud suuri kaotusi kandes taanduma, kusjuures ukrainlased üldse laskerelvasid ei pidanudki kasutama.

Z-kanal „VDV za tšestnost i spravedlivost“ oli mürgiselt rõõmus uudise üle, et Krinki rindelõiku pidavat toodama nö rahvusvaheline üksus, mis koosneb aafriklastest ja Aasia riikide elanikest, peamiselt nepaallastest. Vene keelt nad ei mõistvat eriti, sõdida ei oskavat, aga see ei olevatki z-kanali sõnul peamine, kõige tähtsam olevat see, et nö omade asemel peavad mõttetutele lauprünnakutele minema välismaalased, kelle kaotamisest polevat neil ei sooja ega külma.

Hersoni rindel on viimastel nädalatel Venemaa pool tõstnud kangelase staatusesse droonioperaatori hüüdimega Moissei, kes väidetavalt olevat eriti hästi saanud hakkama Ukraina paatide kahjustamisega. Täna hommikul aga on z-kanalites leinameeleolud, sest ukrainlased likvideerisid selle droonioperaatori ja väidetavalt sai neid korraga rohkem hukka ja siis ongi taas vana hädaldamine lisaks, et kuidas küll ukrainlased suudavad seal rindelõigus meie parimad droonioperaatorid hävitada, aga meie ei saa nende droonioperaatoritega hakkama.

Külm ilm põhjustab seal rindelõigus probleeme mõlemale poolele, kelle on vaja üle veekogude liikuda. Ukraina sõdureid takistab kõigepealt Dnepri kaldajää, mis ei võimalda väga kiirelt paatidest kaldale minna ja see on andnud Venemaa kvardokopteritele võimaluse ülevalt granaate visata. Aga kui kaldale jõutakse, tuleb ületada Krinki poole liikumiseks väiksemaid veekogusid, kus jää meest ei kanna. Olukord olevat sõdurite jaoks ohtlik ja eks väga kurnatud on ka Krinkit kaitsvad sõdurid, kes on tõelised kangelased. Nüüd on kolm sooja päeva järjest, mistõttu olukord logistika osas peaks loodetavasti paranema.

Droonid. The Moscow Times avaldas materjali, mille järgi on Venemaa armee juhtkond väga rahulolematu olukorraga, kus Venemaa armeel on küll palju rallidroone, aga nende kasutegur olevat loodetust võrratult väiksem. Andrei Medvedevi sõnul olevat Venemaal tehtud otsus ühe konkreetse rallidrooni mudeli tootmise suurendamiseks, aga tänu sellele piisas Ukrainal ühe mudeli side mahasurumise tehnilise lahenduse väljatöötamisest ning tulemuseks olevat, et heal juhul jõuab kohale kaks drooni kümnest. Z-blogija Rõbar lisas, et seda tüüpi droonid lendavad maksimaalselt 300 meetrit, peale mida nad lihtsalt elektroonilise sõjapidamise vahenditega alla võetakse.

Aga eks sarnased probleemid on ka Ukraina poolel, ajakirjanik Vassili Pehno sõnul näidatakse meedias õnnestumisi, aga mitte ebaõnnestumisi, milliseid on oluliselt rohkem. Tema hinnangul on Ukraina rallidroonide rünnakute edukuse protsent 30 juures, aga samas tuleb arvestada, et rallidrooni hind on 500 dollari ringis, mistõttu kolm drooni maksvad kokku vähem kui üks 155mm suurtükimürsk. Rallidroonid on sõjas nö kulumaterjal, neid kasutatakse nüüd massiliselt ning Ukraina armee jaoks ei pidavat olema probleemi ühe Venemaa jalaväe soomusmasina kahjutuks tegemise peale kulutada isegi kuni 20 rallidrooni, sest see kulu on ikka võrratult väiksem kui soomustehnika maksumus. Venemaa soomustehnika hävitamine on sõja praeguses faasis Ukraina armee üks kõige tähtsamaid ülesandeid, sest jalaväe lahingumasinatest on juba praegu Venemaa armeel nii terav nappus, et ladudest on välja toodud isegi eelmise sajandi viiekümnendatel ehitatud masinad. Kui rallidroonide osas on Venemaa poolel nii tugev vingumine (aga sellel teemal hädaldatakse isegi juba üleriiklikes propagandasaadetes), siis järelikult Ukraina teeb asju õigesti.

Olen varasemalt mitu korda kirjutanud projektist FrankenSAM, esimest korda juba aasta tagasi. Ukrainal on järgi omajagu nõukogude-aegseid õhukaitsekomplekse (näiteks BUK), aga otsakorral on raketid, sest neid toodetakse ainult Venemaal. FrankenSAMi projekti raames ehitatakse laskeseadmed ümber nii, et nendest oleks võimalik lasta läänes toodetud rakette. Defence Expressi järgi on kolm erinevat varianti – BUK kompleks koos rakettidega AIM- 7/RIM-7 (laskekaugus orienteeruvalt kuni 20 kilomeetrit), Patriot laskeseadmed koos S-300 radarite ja juhtimisseadmega ning kolmas on lühimaavariant, mis kasutab rakette AIM-9M ning mille laskeulatus on sarnane nõukogude kompleksiga Strela-10.

FrankenSAM projekti raames kulus palju kuid süsteemide ühildamisele USA-s ning Ukrainasse jõudis esimene kompleks Defence Expressi andmetel alles eelmise aasta oktoobri keskel. Kokku olevat nüüd Ukrainas viis sellist kompleksi ning kõik nad olevat lahinguvalves. Esimene kompleksi kasutamine reaalses lahinguolukorras olevat ebaõnnestunud, aga 17. jaanuaril suudeti Ukraina armee andmetel ühe sellise kompleksiga 9 kilomeetri kauguselt alla võtta Shahed droon. Need on ametlikud andmed. Aga kui mõtleme variandile, kus on näiteks S-300 radaritele ja Patriot’i laskeseadmetele lisaks S-300 laskeseade, millel on suurema lennuulatusega raketid, siis selline kompleks oleks saanud rünnakutega A-50 ja Il-22 vastu hakkama küll.

Hiinas jälgitakse väga tähelepanelikult Ukrainas kasutatavate relvade efektiivsust ja sellega seoses avaldas Hiina ajakiri Ordnance Industry Science and Technology artikli probleemidest seoses Venemaa aeroballistiliste rakettidega Kinžal. Aastal 2018 tutvustas Putin seda kui analooge mitteomavat imerelva, mille vastu olevat kõik õhukaitsesüsteemid võimetud. Propagana mõjus ja mäletan ka siinsamas Eestis umbusku 2022. aasta suvel, kui kirjutasin, et Kinžal pole midagi muud kui ballistilise raketi Iskander-M modifikatsioon, mis on paigaldatud lennukile, et rakett saavutaks seetõttu suurema lennukiiruse.

Hiina eksperdid andsid Kinžal aeroballistilisele raketile negatiivse hinnangu, sest lisaks sellele, et Patriot raketid võtavad nad probleemideta maha, ei olevat nad muidu täpsed ja Ukraina näitel tihtipeale ei suuda sihtmärke tabada. Hiinlaste andmetel ei suutvat see rakett lennul pettemanöövreid teha, mistõttu on õhutõrjekompleksile suhteliselt kerge saak, lisaks on Venemaal probleeme satellitsidesüsteemiga GLONASS, vähe on järgi lennukeid MIG-31K, millest saab neid rakette välja lasta. Kui lisame võimekuse toota kuus maksimaalselt neli raketti ja ka probleemid elektrooniliste komponentidega, siis hiinlaste hinnangul need raketid ei suuda käimasolevas sõjas muutusi tuua. Hiinlased võtsid asja kokku kahe sõnaga – vananenud tehnoloogia.

Kui Kinžal Venemaa lootusi ei täitnud, siis kuhjaga on seda teinud tapjadroonid Lancet, mille vastu Ukraina armeel pole siiani väga head lahendust, mis aitaks efektiivselt katta kogu rindejoone. Andrei Perpetua avaldab avalikest allikatest saadud fotode ja videote põhjal andmeid, kui palju mõlemad pooled tehnikat kaotavad (eile näiteks Venemaa 34 ja Ukraina 10) ning Ukraina kaotuste juures on tal tihti kirjas põhjusena Lancet drooni rünnak.

ArmiaIform avaldas materjali, kus kirjutas Ukraina mobiilse õhukaitse tööst, kes kasutavad Venemaa droonide, peamiselt Lancet droonide allatulistamiseks Browning M2 kuulipildujat. Õhukaitsjate sõnul olevat üks kõige olulisemaid ülesandeid kastiga veoauto maskeerimine ja kui see töö on tehtud, hakkavad nad taevast järgima ning droone tuvastatakse kas visuaalselt või hääle järgi. Lancet droonid olevat jõukohane sihtmärk, sest nad lendavad tüüpiliselt 400-500 meetri kõrgusel ning kui selline droon on avastatud, siis üldjuhul ta ka alla lastakse. Õhukaitsjate sõnul suutsid nad ühel ennelõunal maha võtta lausa viis Lanceti, mis saadeti välja, kuna seal piirkonnas töötas Ukraina suurtükk. Valdavalt katavadki sellised mobiilsed grupid eeskätt Ukraina suurtükke ja muud rasketehnikat, aga kuna rindejoon on väga pikk, siis kõikjale neid lihtsalt veel ei jagu.

Ukraina on aktiviseerinud droonirünnakuid Venemaal ning kui mitmete rünnakute edukuse osas on info vastukäiv, siis täna Brjanski oblastis Klintsis toimunud plahvatus kütusebaasis ja sellele järgnenud tulekahju ei jäta kahtlust - droonirünnak oli edukas ja mul on raske mõista kohalike hädaldamist, sest ukrainlased ulatasid külmetavatele venemaalastele sõbrakäe, süüdates sooja andva lõkke. Ukrainlased on sõbralik rahvas, loodetavasti aitavad samamoodi venemaalasi ka mujal Venemaal.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING