Tänast ülevaadet alustan olukorrast rinnetel, kus paari viimase päeva jooksul on juhtunud omajagu. Eelmises ülevaates kirjutasin päris pikalt olukorrast Luganski oblastis, kus Venemaal on väidetavalt suurusjärgus 100000 sõdurit ning nad on viimase nädala jooksul oluliselt suurendanud rünnakutegevuse aktiivsust. Kõigepealt ründasid nad põhja poolt Kupjanski suunal, saavutasid edu, peale mida saatis Ukraina sinna abivägesid ja suutis osa maad tagasi võtta. Suurima löögirusika koondas aga Venemaa Svatovest edelas asuvate Karmazinovka ja Raigorodka asulate juurde ning viimastel päevadel on nad suutnud sealt piirkonnast kiirelt liikuda lääne poole, okupeerides kolm küla ja võttes enda kontrolli alla väidetavalt tervelt 63 ruutkilomeetrit.

Olen üritanud seal toimuva kohta infot leida erinevatest allikatest.

1. Ukraina poole sõjaväelaste sõnul on Venemaa sinna kitsasse lõiku koondanud suurel arvul suurtükke ning peamine probleem olevatki vastase suurtükituli. Ukraina pool pidi edukalt Venemaa suurtükke vastutegevusega likvideerima, aga kuna Venemaal on suurtükke antud lõigus väga palju, siis kiiret efekti sellest ei sünni.

2. Maa kannab rasketehnikat ning seetõttu saab Venemaa rasketehnika liikuda edasi ka väljapool teid.

3. Väidetavalt oli Ukraina pool viinud läbi seal rindelõigus üksuste rotatsiooni ning Venemaa olevat kohe tahtnud testida uute üksuste võitlusvõimet ning uued, vähese lahingkogemusega brigaadid ei saanud Venemaa massiivse pealetungiga hakkama. Ukraina on Luganski rindel mänginud mängu, kus nad ei too lisajõude operatiivse ja strateegilise tasandi reservidest, üritades kaitses olles väiksemate jõududega kurnata välja vastase reservid (kuuldavasti on Venemaa suurema osa reservidest juba lahingutesse saatnud), et siis kasutada reserve pealetungil.

Mis arengud seal on võimalikud? Venemaa armee jõudis välja Luganski ja Harkivi oblasti piirile, ühtlasi jooneni, kus põhja-lõuna suunaliselt on asulate vöönd, kus Ukraina armeel on korralik kaitseliin, aga kui sealt läbi murda, on lääne poole avatud maastik ning 20 kilomeetri kaugusel on ülespaisutatud Oskili jõe ääres Borova asula, mille äravõtmise järel eraldataks Ukraina selle rinde väegrupeering kaheks ning sealt edasi oleks Ukrainal keeruline enda kontrolli all hoida kogu Oskilist ida poole jäävat territooriumi. Ilmselgelt oleks väga oluline vaenlase edenemine peatada ning kuuldavasti saatis Ukraina sinna nüüd abi ka operatiivtasandi reservidest ja loodetavasti suudab Ukraina armee olukorra selles rindelõigus stabiliseerida.

Donbassi rindel on tähelepanu keskpunktis olnud Bahmutist lõuna pool asuvad Klišeejevka ning Andriijivka. Ukraina väed on seal edenenud, võtnud enda kontrolli alla viimase olulise kõrgendiku kõrgusema merepinnast 197 meetrit, aga vastupidi päris laialdaselt meedias levivale infole pühapäeva õhtuks ei olnud nad kumbagi asulat saanud enda täieliku kontrolli alla. Just selle rindelõigu kontekstis on välja toodud Ukrainale antud kassettmürskude (kobarmoon) nähtavast mõjust lahingutegevuses, sest Ukrainal on kõrgendikelt hea ülevaade vastase üksuste paiknemisest ja liikumisest ning kassettmürsud on eriti efektiivsed just jalaväe ja kergelt soomustatud või soomustamata tehnika (näiteks järelveetavad haubitsad) vastu. Mitmete Ukraina sõjaväelaste sõnul ei ole neil peale kõrgustike enda kontrolli alla saamist erilist mõtet sealt suunast suurele pealtungile minna, pigem olevat plaan hävitada suurtükitulega võimalikult palju vastase tehnika ja elavjõudu ning segada võimalikult palju nende logistikat. Bahmut on Venemaa jaoks väga oluline ning nagu ka oma dessantväelaste ohverdamine Klišeejevkas näitab, on nad selle asula kaitsmisel nõus suuri ohvreid tooma ja see on hästi kooskõlas Ukraina plaanidega. Et võtta kogu Bahmut oma suurtükitule kontrolli alla, oleks vaja vaenlane välja lüüa ka Berhivkast läänes asuvatelt kõrgustikelt, aga siiani pole see õnnestunud. Ukraina armee ohvitseri Arty Greene sõnul on Venemaal Bahmuti juurde abijõude vaja, aga see on keeruline, sest arvestatav osa reaalse lahingukogemusega reserve on juba lahingusse viidud kõigil rinnetel ning nende Bahmutisse toomine saaks tulla teiste rinnete arvelt.

Lõunarindel ei ole Ukraina märkimisväärselt kuskil edenenud, aga ukrainlaste taktika vastase rasketehnika hävitamisel hakkab tulemust andma. Nii on mitmed Venemaa z-blogijad kurtnud, et kui Ukraina kaotab lääne jalaväe lahingumasinaid ja tanke, mida on võimalik asendada, siis Venemaa kaotab peamiselt suurtükisüsteeme ja mitmikraketiheitjaid, mida sellisel kujul asendada neil polevat võimalik. Lõunarindel ei ole Ukraina jaoks probleemiks võtta vastase suurtükke maha ka juhitavate mitmikraketiheitjatelt lastavate rakettidega, sest Arty Greene sõnul saavad sapöörid teha tööd alles siis, kui kogu Venemaa vastutuli antud piirkonnas on mingiks ajaks maha surutud. Nii Venemaa enda z-blogijad kui mitmed teised kohalikke olusid tundvad eksperdid on tõdenud, et kui Ukraina jätkab praegusel kujul Venemaa rasketehnika hävitamist (isegi suhtega 1:6 Ukraina kasuks), on kuu aja pärast Ukrainal reaalne võimalus lõunarindel suurema läbimurde tegemiseks.

Lõunarindel olevat hästi näha ka kassettmoona efektiivsus. Seal piirkonnas liiguvad üksused peamiselt mööda kitsaid metsaviirge, mis asuvad põldude vahel, sest metsaviirud pakuvad kaitset peamiselt droonide eest, mis juhiksid sõdurite avastamisel tule nende peale. Tavalise suurtükimürsu mõju on sinna viirgu tulistades suhteliselt väike, aga kassettmoon suudab ka võsas mingi lõigus oluliselt efektiivsemalt vastast hävitada ning metsaviirust välja pole liikuda ka võimalik.

Lõunarindel on viimase aja kõige olulisemad sündmused toimunud hoopis Krimmis, kus lühikese aja jooksul on õhku lastud kolm suurt laskemoonaladu ning räägitakse ka edukast rünnakust tihedalt üksteise kõrval asunud remonti vajava Venemaa rasketehnika laoplatsi vastu, kus tabamuse saanud tehnika oli ahelreaktsioonina süüdanud enda kõrval teisi masinaid ja nii olevat hävinud lõplikult kümneid ühikuid rasketehnikat. Hersoni ja Zaporižžja oblastite okupeeritud territooriumitel olid ukrainlased juba varem hävitanud kõik suuremad laskemoonalaod, aga Krimmis neid ei suudetud edukalt rünnata, samas nüüd on toimunud järsk muutus. Venemaa enda sõjaväelaste sõnul on Ukraina kasutusele võtnud hübriidrünnaku taktika, mida Venemaa ise kasutas varem Ukraina linnade ründamisel. Nimelt läheneb mingil sõjalisele objektile rohkem kui kahekümnest droonist koosnev nö drooniparv ning Venemaa õhukaitsel ei jää muud üle, kui need alla lasta, sest vastasel juhul ründavad droonid sõjaväeobjekte. Aga nende droonide peamine ülesanne on olla just peibutiseks, et Venemaa õhukaitsekompleksid laseksid oma raketid välja. Peale droonide rünnakut tuleb järgi kaks Storm Shadow tiibraketti, mis on välja lastud ühe Su-24 pealt ning tabatud on sajaprotsendiliselt st Venemaa sõjaväelaste sõnul Krimmi suunas lastud 10 tiibraketti on ka tabanud edukalt sihtmärke.

Venemaa propagandistid ei oska kujunenud olukorras jõuetus vihas muud teha kui taas hakata ähvardama britte ning levitama nende kohta jutte stiilis, et brittidel on plaanis Zaporižžja tuumajaama rünnata. Loomulikult ei tähenda nende laskemoonaladude hävitamine, et Venemaa oleks nüüd ületamatute probleemide ees, kindlasti suudavad nad logistikat muuta, aga arvestades sellega, et veoautodega üle Kertši silla ei saa, siis on raudtee puhul kõige efektiivsem alati suuremate ladude tegemise raudteejaama vahetusse lähedusse, aga kui neid enam teha ei saa, tähendab see vähemefektiivset logistikat ja seda olukorras, kus juba niigi oli sealt suunast rindeni autodega pikk maa sõita.
Veelgi rohkem häirib aga Venemaa sõjaväelasi teadmine, et nad ei ole sisuliselt mitte kuskil Krimmis enam rakettide eest kaitstud. Lennuväljade ründamisel oleks kõige suurema efektiga kassettlõhkepeaga rakettide kasutamine, aga Storm Shadow lõhkepea on disainitud eeskätt sõjaväeliste ehitiste hävitamiseks. Kassettmoonaga ATACMS raketid on USA-l olemas, aga nad ei ole neid andnud Ukrainale , apelleerides sellele, et neid rakette on neil endil vähe ning rakettide andmine oleks reaalne alles siis, kui ATACMS raketid vahetatakse välja uue põlvkonna rakettidega. Ukraina armeele annaksid ATACMS raketid juurde mobiilsust, sest neid saab välja lasta kõigist HIMARS ja M-270 mitmikraketiheitjatest. Praeguses sõja faasis aga neid rakette Ukraina kasutada ei saa.

Droonid. Droonid on juba muutnud sõjapidamist ning Arty Green'e sõnul on arengud selles vallas väga kiired ning paraku tunnevad seda omal nahal ka ukrainlased. Meedias on palju juttu olnud juhtumistest, kus reaalselt lahingutes osalenud ukrainlased on saadetud läände väljaõppele, mis aga ei arvesta rinnetel väljakujunenud uut reaalsust, kus nö ilma teevad peamiselt laiatarbedroonid ning viimasel ajal on Arti Greene sõnul järsult tõusnud rallidroonide kasutamine. Greene sõnul jälgivad mõlemad pooled vastase nö innovatsioone selles vallas ning kui mingi uuendus osutub vastasel edukaks, võetakse see üle. Sõjas olid rallidroonide kasutamise pioneerid ukrainlased, kes aga tegutsevad antud valdkonnas siiani eraalgatuslikult. Venemaa mõistis kiirelt nende droonide perspektiivi ning nemad arendavad seda valdkonda nüüd riiklikul tasemel, alates droonide ostmisest kuni operaatorite väljaõppeni ning nüüd on nad nende kasutamist nii palju suurendanud, et hetkel on veel tulemuste osas pariteet, aga Green'e sõnul on Venemaal juba praegu rallidroone rohkem ning praeguste arengute jätkumisel saab selles vallas Ukrainal lähitulevikus väga keeruline olema, sest rallidroonide peamised sihtmärgid on soomustamata tehnika, millega toimub rinnetel olevate üksuste varustamine.

Samas ei ole rallidroonid ka imerelvad, nende suurim pluss on odavus ehk siis neid saab väikeste kuludega palju toota, samas on neid väga keeruline juhtida, eriti kui droonile lisatakse lõhkeseade, neil ei ole kaameral zoom-funktsiooni, lennuulatus on väike ja autonoomselt ei suuda rallidroon midagi teha st kogu tema juhtimine sõltub operaatorist. Kui Venemaa aga kasutab rallidrooni vahetult rindejoone lähedalt ja rindejoonest kaugemal Lancet droone (Millele Ukraina armeel siiani head vasturohtu ei ole), siis on olukord Ukraina jaoks Greene sõnul alarmeeriv.
Kui Venemaa panustab rallidroonidesse, siis Ukraina üritab nö kõrgemalt lennata ning UD Dynamic presenteeris meedias nende uut versiooni ründedroonist Punisher, mis pidavat nüüd olema immuunne Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahenditele ning veelgi enam, see droon pidavat hakkama neid jahtima. Drooni tiibade kogulaius on 2,25 meetrit ja ühe sellise drooni hinnaks olevat 10000 dollarit. Ukrainlased lubavad selel drooni abil teha suuri tegusid, ootame ja loodame, et nii ka läheks.

Paar lühemat uudisnuppu ka Venemaalt. Putin otsustas hakata võitlema inflatsiooniga ning teha seda talle ainuomasel moel – ta andis selle ülesandeks valitsusele ja kui see ei peaks õnnestuma, on süüdlane ka kohe teada.

Venemaalt lahkumise teemal võttis meedias sõna Unileveri CEO Hein Schumacher, kelle sõnul on Venemaal edasitegutsemine parem variant kui turult niisama lahkumine või püüe ettevõtet müüa, mis võivat lõppeda ettevõtte varade ülevõtmisega Venemaa poolt. Kahepalgeline ärimehe jutt – teenime kasumit ja aitame agressoril sõjapidamiseks raha saada, sest vastasel juhul võiksime ise haiget saada. Ukraina uudisteagentuuri RBK-Ukraina andmetel kasvatasid eelmisel aastal Venemaal jõudsalt käivet ka Mars Inc, PepsiCo Inc ja Mondelez. PepsiCo on RBK-Ukraina andmetel Venemaal omas vallas suur tegija, sest neil on suurusjärgus 20000 töötajat, võrdlusena Carlsbergil 8400, Danonel 7200, Nestlel 7000, Marsil 6000 ja Unileveril 3000 töötajat.

Tänane lõpulõik tuleb Venemaa riigiduuma saadikult Viktor Sobolevilt: „Üldiselt on meie kodanikud normaalsed patrioodid. On ka tõpraid, aga neid on kahjuks kaks korda rohkem kui normaalseid.“ (jutt siis mobilisatsioonist ja sellest kõrvalehoidmisest).

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING