Teet Kalmus: Vene 1. tankiarmeest pole enam suurt midagi järgi
Eestlased Ukrainas | 14 Sep 2022  | EWR OnlineEWR
Ukraina sõjaväelane Poola haubitsa Krab juures. Harkivi oblast, 13. september 2022. REUTERS/Gleb Garanich
Harkivi oblast on suures osas vabastatud ning nii suur edu tuli üllatusena ka Ukraina sõjaväelastele, kes väidetavalt olid lootnud tagasi võtta Balakleja, aga järgnes ootamatu Venemaa üksuste paaniline põgenemine. Izjumist olid Venemaa väeüksused põgenenud nii kiirelt, et ukrainlaste arvates on nad selles lahingelemendis maailma parimad. Üksused, mille hulgas oli ka 1. tankiarmee, Venemaa au ja uhkus, mis jutu järgi pidi ka NATO-ga hakkama saama. See armee sai kõvasti rappida juba Kiievi ja Sumõ all, aga nüüd ei ole armeest enam suurt midagi järgi. Ukrainlased on seoses nende pagemisega teinud ka sõnademängu tulemusena uue sõna - "izjumitelnoje" (sõnast изумительное, mida võib tõlkida ka kui hämmastav ). Tõsi, sõnakasutuse tulemus sõltub kontekstist, nii on "izjumitelnoje nastuplenija" kui edukas kiirpealetung, samas "izjumitelnoje poraženije" aga tähendab häbistavat põgenemist ilma lahingut pidamata, jättes maha tehnikat ja laskemoona.

Ootamatu edu tõi ka ukrainlaste jaoks ootamatud probleemid - palju vangilangenud Venemaa armee sõdureid, palju sõjatehnikat ja laskemoona. Kirsiks tordil ešelonide kaupa kütust ja varustust, mis oli mõeldud Venemaa armee üksustele. Väidetavalt olla kütust Kupjanski asuvatel ešelonidel nii palju, et sellega saaks seal piirkonnas kaetud 2-3 nädala rasketehnika vajaduse pealetungi läbiviimisel. Ja ešelonid on ka ju vagunid ja vedurid, aga vagunitega on Venemaal hetkel suured probleemid, sest nende jaoks vajalikke spetsiaalseid laagreid pole võimalik riiki tuua ning nii oli paar nädalat tagasi seismas seetõttu suurusjärgus 7000 vagunit, aga nende arv kasvab kiirelt.

Peale Izjumi tagasivõtmist oli päris levinud arvamus, et Venemaa võiks luua uue kaitseliini pikki Oskoli jõge Kupjanski ja Oskoli asula vahel. Osad Izjumist taganenud Venemaa üksused võtsidki sisse positsioonid Oskoli linna juures, mis on jõe ülespaisutatud osa lõpu juures ning seda piirkonda hoiavad Venemaa üksused ka tänasel päeval enda kontrolli all, küll aga on Venemaa sõjablogijate andmetel Ukraina forsseerinud Oskoli jõe põhja pool, nii Kupjanski kui Borova juures ning nii on Ukraina loonud seal sillapead, mille baasilt on hea jätkata pealetungi eeskätt Svjatove suunal, kuskohast olid Venemaa üksused esialgu põgenenud, aga kuuldavasti mingi osa neist naases linna tagasi.

Ukrainal oli loogiline momenti ära kasutada ja proovida ka pealetungi lõunast põhja poole. Donetsi jõgi forsseeriti probleemideta, aga kuigi Limanist on lahkunud Venemaa regulaararmee üksused, on seal paigal nn Donetski rahvavabariigi üksused ja ka vabatahtlikud kasakad Kubanimaalt. Kuigi meedias levitati infot Limani vabastamisest, siis reaalsuses seal asjad nii kiirelt ei läinud. Ukraina ei ole huvitatud linnalahingutest ja nii jäi Liman nö ootelehele. Limanist läänes suutis Ukraina vabastada Svjatogorski ning pealetung korraga Kupjanskist, Borovost ja Svjatogorskist võiks lähimas tulevikus päris perspektiivikas olla. Nö sõjaudu katab Limanist ida pool asuvate asulate kohta info saamist. Nii on Bilohorovka väidetavalt juba mitmeid päevi Ukraina kontrolli all ja Venemaa sõjablogijate andmetel on sealt ka alustatud pealetungi põhja suunal, mis edu korral võiks lõppeda Limani ümberpiiramisega. Ukraina ise aga edu Bilohorovkas ei kinnita, kuigi kaudselt nad seda ikka tunnistavad, sest kuidas muidu saab Venemaa suurtükkidega seal rünnata Ukraina üksusi. Ka on osades Luganski linnades tekkinud võimuvaakum, nii on Luganski oblasti administratsiooni juhi Gaidai sõnul Kremennajast ja Starobelskist lahkunud Venemaa üksused, nagu ka kõik kollaborandid politseist ja õiguskaitseorganitest. Kohalikud on heisanud seal Ukraina lipud, mida maha ei võeta, samas Ukraina üksuseid seal veel ei ole. Vähemalt tänahommikuste teadmiste kohaselt. Kuuldavasti on Ukraina edasiliikumist seganud viimastel päevadel seal piirkonnas tugevad vihmasajud, aga nüüd pidavat tulema kuivem periood. Ka vajas Ukraina aega Harkivi oblastis, et kindlustada sillapeasid ning valmistuda uuteks pealetungideks, mille õnnestumise protsenti peavad sõjalised eksperdid päris heaks, sest esiteks ei jätku Venemaal seal piirkonnas vägesid ja teiseks olevat keeruline nii kiiresti korralikku kaitseliini paika saada.

Harkivi rindega seoses räägiti omajagu võimalikust Venemaa 3. armeekorpuse appitulekust, aga reaalsuses saadeti sealt korpusest appi väike osa ning selle jaoks lõppes asi kuulsusetult. Tänase info kohaselt on 3. armeekorpus liikumas Zaporižžja oblastisse ehk siis Venemaalt ei ole Luganski oblasti osas lisajõude eriti appi oodata. Venemaa häving Harkivi oblastis tõi kaasa täiendava ootamatu probleemi - juba formeeritud ja rindelesaatmist ootavates Venemaa vabatahtlike üksustes algas massiline lepingute lõpetamine, sest "tänu" Venemaa sõjablogijate paanilistele postitustele (neil on seal osadel isegi üle miljoni jälgija) levis info kiirelt ja patriotismipuhang osutus vägagi lühiajaliseks. Selle osa kokkuvõteks võib öelda, et just Luganski oblastis on Ukrainal päris head võimalused teha järgmine suurem läbimurre. Strateegilises plaanis on Venemaa jaoks esmatähtis nn Krimmi koridori enda käes hoidmine, sellises vaates on Lugansk loovutatav. Nagu ka Herson.

Huvitavad arengud on ka Dnepri läänekaldal Hersoni juures, kus Venemaa üksused on mitmel pool taganenud lootuses jõuda nö omade (Dnepri idakaldal) suurtükitule kaitse alla. Tähendab see seda, et laskemoon hakkab otsa saama ja selle juurdetoomine on ülimalt problemaatiline, sest sillad on kasutuskõlbmatud ning praamid on pideva tule all. Ukraina pool väidab, et osad Venemaa üksused olid palunud nö rohelist koridori, et nad saaksid lahkuda, aga see võib vabalt olla ka Ukraina infooperatsioon, külvamaks segadust Venemaa armee üksuste ridades. Väidetavalt on Venemaa üksused maha jätnud oma positsioonid Kisseljovka juures st teise kaitseliini seal piirkonnas ning sealt edasi ongi Tšernobajevka, mis on sisuliselt Hersoni linna äär. Ukraina poolelt on tulnud vihjeid, et välistatud pole ka lähimal ajal kogu Dnepri läänekaldal asuva Venemaa väegrupeeringu kapituleerumine, näis, minu jaoks kõlab see liiga ilusalt, et olla tõsi.

Venemaa meediakanalites algas peale häbistavat kaotust Harkivi oblastis tõeline sapi ja viha pildumine ning nõuti rünnakuid Ukraina infrastruktuuri objektide vastu. Kuigi Ukraina suutis enamuse H-101 ja Kalibr tiibrakettidest maha võtta, tabasid osad neist siiski sihtmärke ja päris arvestatav osa Ukrainast jäi lühikeseks ajaks elektrita. Täiesti argpüksklik käitumine, kus oma jõuetu viha ja raev suunatakse tsiviilelanikkonna vastu. Aga ega Putin teisiti ei oskagi.

Ukrainal ei ole lähimas tulevikus muud varianti kui sellistele rünnakutele vastata samaväärsete rünnakutega Venemaal asuvate infrastrktuuriobjektide vastu, aga eks paistab, kas tegemist oli ühekordse aktsiooniga hävingu järel (mida on ka varem olnud) või hakkab Venemaa käitumine kandma süsteemset iseloomu.

Kohalikud Gruusia elanikud õpetavad Vene turistidele kombeid


Omajagu kõlapinda on leidnud õpetajate teema vabastatud territooriumitel, kus Ukraina poolt tuli infot, et nad on vangistanud ka Venemaalt toodud õpetajaid, keda ähvardab nüüd kuni 12-aastane vangistus, aga tänaste teadmiste kohaselt oli tegemist pigem selge sõnumige Venemaalt tulnud õpetajatele, kes on nii Hersoni kui Zaporižžja oblastites. Õpetajatele, kellele pakuti viis korda kõrgemat palka kui Venemaal (200000 rubla vs 40000 rubla kuus), lisaks erinevad boonused. Harkivi oblastis on siiski suurusjärgus 100 ukrainlasest õpetajat, kes läbisid täiendõppe Venemaal ja nende tulevikku ei tasu kadestada.

Kiievi suunalt taandumist saatis ohjeldamatu marodööritsemine ja nüüd toimuvat täpselt sama nii Luganski oblastis ja üllatus-üllatus, ka Melitopolis Zaporižžja oblastis, kus kohalikelt võetakse käest väevõimuga nende autod, mis laetakse täis varastatud kraami ja viiakse see Krimmi. Melitopoli puhul tuleb arvestada, et Venemaa on sinna kuhjanud kokku palju üksusi ja tuuakse veel lisa, mistõttu on selline käitumine ka kohalike jaoks pehmelt öeldes üllatav.

Saksamaa kantsler helistas Putinile ja väidetavalt oli ettepanek selline, et Venemaa kapituleerub ja viib oma väed välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt, kaasa arvatud Krimm. Hakkamegi jõudma olukorda, millest räägiti rohkem sõja alguses ehk siis rott ongi reaalselt nurka aetud ja ega Putinil häid lahendusi kujunenud olukorrale ei ole, sest selline kapitulatsioon tähendaks ka suure tõenäosusega tema võimu lõppu.

Ahjaa, ameeriklaste lend-lease programm algab alles oktoobrist, seega on omajagu tõtt USA poliitikute ütlustes, et nad pole veel õieti alustanudki. Siiani on olnud tegu abiga, lend-lease aga tähendab ka USA tanke, lennukeid jne.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 
Eestlased Ukrainas