Esmaspäeval tegi Taga-Karpaatiast pärit ungari rahvusest drooniüksuse ülem hüüdnimega Madjar krüptilise avalduse, et Ukraina armee maksis kätte Taga-Karpaatia 128. brigaadi ründamise eest ja et oodake ohtralt nekrolooge Venemaa meedias. Ta vihjas kahetsusväärsele juhtumile Zaporižžja rindejoone läheduses, kus 128. brigaadi juht kogus sõdurid kokku, et neid autasustada ja järgnes rünnak Iskander-M raketiga, kuigi Ukraina armees on kokkulepe, et selliseid kogunemisi ei korraldata, kuna see on ohtlik.

Eile selgusid Madrari vihjatud rünnaku üksikasjad. Nimelt korraldati 19. novembril (pühapäeval) Venemaa armee raketi- ja suurtükiväelaste päeva puhul kontsert Kumašovos, mis asub küllaltki Venemaa piiri lähedal okupeeritud Donetski oblastis Starobešje rajoonis, rindejoonest on sinna suurusjärgus 65 kilomeetrit. Kontserdil esines Polina Menšik ja pealtvaatajatest moodustasid enamuse merejalaväebrigaadi sõjaväelased. Raketiväelaste päeva puhul otsustas neile oma palava tervituse saata ka Ukraina armee ja nii plahvatas üks mitmikraketiheitjalt HIMARS lastud rakett saali tagaosas, teine hävitas õues olnud tehnikat. Venemaa enda poole andmetel oli vähemalt 25 hukkunut ja 100 vigastatut, nii et ukrainlased maksid kätte ja Venemaa z-blogijad ei jõudnud ära imestada, et mis küll üldse selline kontsert korraldati HIMARSite löögiulatuses.

Olukorrast rinnetel. Luganski oblastis ja Donbassis on suurim lahingutegevuse mõjutaja ilm ning Avdiijivka sõjalise administratsiooni juhi Vitali Barabaši sõnul mõjutab ilm võrdselt mõlema poole võimekusi, nii ei saa Venemaa väljapool teid kasutada rasketehnikat, aga Ukrainal on probleeme õhuluurega ning ka logistika ja isegi suurtükkidega, nii on meedias videod, mis näitavad haubitsa M-777 kasutamist äärmiselt keerukates oludes ja mulle jäi silma detail, et suurtükimürsud on ka poriga koos, aga et mitte rikkuda suurtükitorusid, peavad olema mürsud täiesti puhtad ning nende puhastamine enne kasutamist saab olema tõsiseks väljakutseks. Läänest toodud suurtükid on küll täpsemad ja lasevad kaugemale, aga samas on nad palju nõudlikumad nii kasutamise kui ka hoolduse osas.

Avdiijivka juures viimastel päevadel Venemaa eriti edeneda pole õnnestunud, marginaalselt on nad suutnud liikuda Avdiijivkast põhja pool asuvast Krasnogorivkast nii põhja kui lääne suunas. Kuna muutunud ilmastikuoludes on Venemaa armeel keeruline rasketehnikat rünnakute läbiviimisel kasutada, siis on Avdiijivkast põhja pool oma positsioonide hoidmine keeruline juhul, kui neil ei õnnestu enda kontroll alla saada Stepovet ega Novokalinovet, sest Krasnogorivkast lääne pool on praegu Venemaa kontrolli all peamiselt lagedad alad, kus puuduvad tõsisemad kaitseehitised ning neid saab olema ka keeruline rajada. Nii on seal Venemaa sõdurid hetkel miinuskraadidega kaitsepositsioonidel olukorras, kus kaevikute ja laskepesade põhjas on vesi ning nad on sisuliselt täiesti nähtavad Ukraina luuredroonidele. Pikemaajaliselt nendele positsioonidele jäämine võrdub kindla surmaga, taganemine ei tule Venemaa armee juhtide jaoks kõne allagi, järelikult jääb ainsaks variandiks massiliste jalaväerünnakute jätkamine, hoolimata suurtest kaotustest elavjõus. Loomulikult on väga raske ka ukrainlastest kaitsjatel, aga neil on siiski oluliselt paremad võimalused nii rotatsiooniks kui ka enese soojas hoidmiseks.

Avdiijivkast endast tsiviilelanike evakueerimine toimub väga aeglaselt, Vitali Barabaši sõnul õnnestus neil eelmise nädala jooksul linnast välja viia suurusjärgus 100 inimest, aga linnas on ikkagi veel rohkem kui 1350 elanikku. Kuna ka Venemaa kasutab järjest rohkem rallidroone, on inimeste evakueerimine linnast järjest ohtlikum, sest Barabaši sõnul on paari linnast lahkuvat autot ka juba rünnatud ja iga päevaga on logistika järjest keerukam korraldada, samas kui kohalikel elanikel olevat seda raske mõista, et kui nad nüüd või edaspidi järsku tahavad linnast ära minna, ei olegi seda enam nii lihtne teha. Linna ainuke veel töötav toidupood pidavat Barabaši sõnul lähiajal oma tegevuse lõpetama, linnas ei tööta mobiilside, mistõttu on Ukraina sõjaväelastel keeruline tihtipeale kiirelt aidata tsiviilelanikke, kes on rünnakutes kannatada saanud.

Minult soovitakse rohkem positiivseid uudiseid kuulda ja tuleb lugejate soove täita. Ägenenud lahingutegevuse käigus pääsesid linna territooriumil lahti hobused ja mittetulundusühing Belõi Angel käivitas nende päästmisoperatsiooni, mis olukorda arvestades oli täis ohte ja väljakutseid. Ometi suudeti enamus hobustest kinni püüda ja linnast välja viia ning nüüd nad kosuvad Harkivi oblastis. Kuuldavasti olevat paar hobust veel kuskil linna peal lahti, kindlasti üritatakse ka nemad linnast ära viia.

Avdiijivkast lõuna pool asuvast Marinkast pole ammu enam midagi järel ehk siis sisuliselt käib võitlus nüüd lagedal alal, mis ei paku mingit kaitset. Venemaa on seal ajapikku tasapisi edenenud, Ukraina kontrolli all on veel linna lääneosa, aga linn on see kõik veel ainult nime poolest. Marinkast omakorda lõuna pool on Novomihhailivka asula, millest lõuna pool on territoorium käinud käest kätte, aga viimati saatis edu seal Venemaa üksuseid. Viimaste rindeteadete kohaselt on Venemaa alustanud ettevalmistavat suurtükituld ka asulast põhja pool, nii et pole välistatud, et nad üritavad ka sealt suunast pealetungile minna.

Bahmutist lõuna pool on Venemaa jätkanud aktiivseid rünnakuid ning väidetavalt ka natuke edenenud Andriijivka suunal. Ukraina omakorda üllatas Venemaa armeed rünnakuga sealt lõuna pool Horlivka suunal. Venemaa armee lootis, et Ukraina ei hakka sellelt suunalt ründama, kartes pikkade aastate jooksul loodud kaitseliine, ometi ei olnud kaitseliinidest kasu olukorras, kus Venemaa poolelt seal lõigus eriti palju sõjaväelasi ei olnud. Ukraina sai enda kontrolli alla lagedat ala, nüüd on neist ida pool aheraine mäed ja tööstusmaastik enne linna ning avatud maastikul saavad ka Venemaa droonid anda lööke Ukraina positsioonide pihta. Venemaa z-blogijate andmetel oli Venemaa sunnitud sinna piirkonda saatma lisajõude Avdiijivka juurest, nii et oma eesmärgi on ukrainalaste rünnak sellisel juhul juba täitnud.

Luganski oblastis jätkavad Venemaa armee üksused väiksemate jalaväegruppidega rünnakuid Kupjanski suunal, edu pole nad saavutanud, Ukraina poolelt tulnud info kohaselt on rünnakutegevus Venemaa poolelt aktiviseerunud, aga hetkel suudavad nad veel oma positsioone hoida.

Hersoni rindelt tuleb jätkuvalt palju vastukäivat infot ning võib ka lugeda spekulatsioone, justkui olevat Venemaa armee üksused Oleškist lahkumas. Reaalsuses on Venemaal siiski Dnepri idakaldal seal piirkonnas kordades rohkem elavjõudu kui Ukrainal ning Ukraina suurem edenemine oleks mõeldav, kui õnnestuks luua toimivad pontoonsillad, aga teadaolevalt neid ei ole. Ukraina jaoks oleks ehk mõeldav praeguses olukorras pariteedi saavutamine lahinguväljal, kus rindejoon jääks püsima pikemaks ajaks, mis omakorda sunniks Venemaad pidevalt korraldama ohvriterohkeid rünnakuid ukrainlaste positsioonidele.

Poola-Ukraina piirile on nädalate jooksul tekkinud väga pikad järjekorrad Ukraina veoautodest, sest Poola poolel takistavad nende liiklust sealsed vedajad ning nende sündmuste tagamaid avas The Kyiv Independent. Kuigi Poola poolelt on aktsiooni vedamas Rafal Mekler, kelle ettevõte vedas varem kaupasid Venemaale ja Valgevenesse ja nüüd on ta palju vedusid sõja tõttu kaotanud, on nende aktsioonile toetus Poolas laiem. Üks probleem on rahulolematus sellega, justkui võtvat ukrainlased nüüd EL-i vedajatelt töö ära, kuigi reaalsuses see päris nii ei ole. Probleemi tuum on mujal. Enne sõda töötas Poolas 105000 veoautojuhti, aga sõja alguses kümned tuhanded neist naasesid kodumaale, aga Poolasse jäänud ukrainlasi ei lubata minna veoautodega Ukrainasse ja tulla sealt tagasi, sest Ukrainas on sõjaseisukord ning välismaal elavatele ukrainlastele ei taheta seetõttu erandit teha. Ukrainas endas on olemas mehhanism, mis võimaldab veoautojuhtidel riigist lahkuda veoautoga koos kohustusega naasta 60 päeva jooksul ja poolakad tahavad, et välismaal elavatele ukrainlastele laieneks sama võimalus, aga vastupidi, et sellega ei ole nõus Ukraina, sest see seaks välismaal elavad ukrainlased ebaõiglaselt paremasse olukorda nende ukrainlaste suhtes, kes ei tohi sõja tõttu riigist lahkuda.

Teine teema on koormad, sest Poola ettevõtted julgevad teha vedusid ainult Ukraina lääneosa linnadesse, tagasikoorma saamiseks peaksid nad sõitma palju kaugemale itta, põllumajandustoodete toomiseks isegi rindelähedasse Nikopoli ja Zaporižžjasse , aga seda nad ei julge teha ning enamus veoautosid naaseb Poolasse tühjalt. Ukrainas oli väga hea aasta põllumajanduses ning võrreldes sõjaeelse ajaga on Poola kaudu tehtud veoautode piiriületuste arv kasvanud hüppeliselt (enne sõda aastas 180000, tänavu juba 880000), sest sadamate kaudu väljaveo probleemide tõttu on põllumajandussaadusi hakatud järjest rohkem maanteid mööda vedama ja kui nad võtavad tagasi sõites koorma peale, on nad võimelised vedama konkurentsivõimelisemate hindadega kui Poola ettevõtted, kelle on enamus sõite Ukrainasse ilma tagasikoormata. Ega häid lahendusi olukorrale ei olegi ning poolakate selline tegevus tekitab arvestatavat majanduskahju ukrainlastele ja kindlasti tunneb sellest kõigest rahulolu Venemaa.

Oktoobris müüs Venemaa naftat oluliselt kallimalt kui sanktsioonina kehtestatud hinnalagi 60 dollarit barrelist ning see võimaldas Venemaal sõjapidamiseks nii vajalikke rahalisi vahendeid juurde saada. Kui juba oli tunne, et arenenud riigid ei plaanigi midagi ette võtta, sest USA on eeskätt huvitatud, et pakkumise vähenemine ei viiks üles kütuste hindasid tanklates, siis lõpuks hakkas USA liigutama ning efekt oli üllatavalt kiire – kuigi oma mõju avaldas ka naftahindade langus seoses kartustega globaalsete majandusprobleemidega seoses, siis naftaga kauplejate sõnul oli suurim mõjutaja USA initsiatiiv hakata kontrollima 100 tankerit (30 erineva riigi lipu all sõidavad), mis rikkusid sanktsioone ehk vedasid naftat, mille hind oli kõrgem kui 60 dollarit barrelist. Jutt siis eeskätt nn varilaevastikust, kus Venemaa ettevõtted läbi eri riikides asuvate enda omanduses olevate ettevõtete ostsid majandusteadlase Igor Lipsitsi sõnul eeskätt kreeklastelt vanu tankereid. Lipsitsi sõnul tähendaks sanktsioonide alla sattumine, et sisuliselt ei saaks tankerid tulevikus oma teekonnal sadamatesse sisse minna.

See on üks probleemide ring Venemaa jaoks. Teine on Taani ja väinad, mida tuleb tankeritel läbida, et minna lasti peale võtma. Kuigi Lipsitsi sõnul peaksid laevad mereõiguse kohaselt saama probleemideta erinevaid väinasid läbida, on siiski olemas erandid ja ühte neist saaks kasutada ka Taani. Nimelt, kui oleks oht, et laevad võivad tekitada ebapiisava tehnilise seisukorra tõttu keskkonnaõnnetuse, siis olevat õigus nõuda nende laevade kontrolli selles osas, et kas nad vastavad normidele ehk siis on kasutamiskõlblikud. Lipsitsi sõnul maksab iga kontroll suurusjärgus 5 miljonit dollarit ja selle peab tasuma laeva omanik. Võib küsida, et mille alusel üldse saaks nõuda kontrolli läbiviimist, aga ka siin ei ole Lipsitsi sõnul probleeme juhul, kui laevadel on tunnustatud lääne kindlustusfirmade kindlustused ja need on omakorda edasi kindlustatud Lloyd’s (võimalikud keskkonnakatastroofid on nii kulukad likvideerida, et kindlustusfirmade enda varast ei pruugi piisata, jutt käib õnnetuse korral miljarditest ja miljarditest dollaritest). Kui Venemaa naftat vedavatel tankeritel kindlustused kas puuduvad või need ei ole edasi kindlustatud, siis võimaliku keskkonnakatastroofi korral vedaja tekitatud kahju ei suudaks hüvitada ning see läheks väga kalliks maksma ka teistel riikidele.

Seega oleks Lipsitsi sõnul Taanil võimalik Venemaa nafta vedavaid tankereid kontrollida, iseasi, kas nad selle ette võtavad, sest siis fokusseeruks Venemaa pahameel nende peale, samas tuleb ka teistel Läänemere ääres elavate riikide juhtidel mõista, et praeguse olukorra jätkudes iga kuuga suureneb võimalus keskkonnakatastroofi toimumiseks, eriti teadmise valguses, et Venemaa on suurendanud läbi Läänemere sadamate nafta väljavedu ning see moodustab juba 60% nende poolt väljaveetavast naftast. Lipsitsi sõnul jääks Läänemere võimaliku sulgemise korral Venemaa õlekõrreks Murmanski sadam, aga läbi selle õlekõrre piisavalt naftat ei olevat võimalik lähiaastatel pumbata.

Ja Venemaa probleemid ei piirdu nafta väljaveoga, The Moscow News’i andmetel on Venemaa naftatöötlemisettevõtetes otsa saamas varuosad ning edaspidi võib nende töös tekkide seetõttu järjest rohkem seisakuid, sest sisseseade on valdavalt lääne päritolu.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING