Lahingutegevuse osas on väga oluliseks komponendiks kujunenud ilm, sest võimas tsüklon jõudis lõuna poolt Ukrainasse ja Krimmi kontekstis räägitakse lausa sajandi tormist, sest randa jõudsid rohkem kui üheksa meetri kõrgused lained ja need muutsid olematuks kõik kaevikud, mida Venemaa armee sõdurid Krimmi lääneranniku randadele olid rajanud. Sajad tuhanded inimesed on Krimmis ilma elektrita ning tormi põhjustatud kahjude ulatus selgub alles lähipäevil, aga kindlasti kulub palju ressurssi kõigi loodusstiihia poolt hävitatu taastamiseks ning see võib mõjutada ka sõjaväe logistikat põhja poole.

Tsükloni kese on Krimmi kohal, mistõttu lääne poolt liikus külm kaugele põhja ning seetõttu oli Odessas hoopis lumetorm ja lund sadas ka Hersoni oblastis. Lumesadu koos tugeva tuulega ei ole Ukrainale soodsad, sest segavad luuredroonide tööd, aga neid on vaja, et rallidroonidele anda infot sihtmärkide kohta. Venemaa on Krinki juurde viinud täiendavaid üksuseid ning neil on seal suur ülekaal elavjõus, aga siiani pole nad suutnud edu saavutada. Samas segab vilets ilm ka Venemaa armeed, sest lennukite kasutamine on seetõttu palju komplitseeritum Dnepri idakaldal. Ukraina kaitse peab.

Lõunarindel oli kõige aktiivsem lahingutegevus Tokmaki suunal, kus ukrainlased läksid rünnakule Novoprokopivka suunal, millele vastuseks asusid Venemaa üksused ründama Kopani suunalt Robotine suunas. Lähipäevad näitavad, kas seal rindejoones muutusi tuleb või mitte.

Donbassis üritas Venemaa aktiivselt Avdiijivkast põhja pool rünnata Stepovet mitmest suunast. Stepovest lõuna pool õnnestus ukrainlastel likvideerida Venemaa üksuse tugipunkt raudteest lääne pool, aga vahetult Stepove juures on Venemaa armeel õnnestunud tugipunkti säilitada ning kuuldavasti otsivad nad kaitset ka mõnedest Stepove kõige idapoolsemate majade rusude all olevatest keldritest. Venemaa jätkab sealt suunast rünnakutega, sest Stepovest lõuna pool oleva koksitootmise tööstuskompleksi peale neil nö hammas peale ei hakka.

Z-blogijad demonstreerisid videot sellest kompleksist ja kurtsid, et kuna seal on nii palju erinevaid hooneid, olevat ukrainlastel võimalik elektroonilise sõjapidamise vahendeid nii hästi ära peita, et Venemaa armeel ei õnnestuvat neid üles leida, sama teema olevat laskepositsioonidega hoonetes. Lisaks läks Ukraina veel vasturünnakule Stepovest lõuna pool, aga vaevalt neil on praeguses situatsioonis soov üle raudtee kaugemale idasse liikuda, peamine on hävitada Venemaa armee positsioonid raudtee ümbruse metsaviirgudes.

Adviijivka pärast peetavates lahingutes on kõige rohkem tähelepanu saanud viimastel päevadel linna idaosa, kus asub väike tööstustsoon. Sinna lähevad ida poolt asfaltteed, sealt ida pool on Venemaal kõige lühem logistikaõlg. Tööstusrajoon võeti tankide ja suurtükkide turmtule alla ning ühel hetkel pidi Ukraina armee otsustama, et kas on mõtet jätkata seal kaitset olukorras, kus neil ei ole enam eriti kuskile varjuda. Samas on Ukraina käes positsioonid selle kompleksi ümbruses ning seal on korralikud kaitsepositsioonid ning neid rajatakse veel juurde. Kompleksist loode pool on metsamassiiv, millest lääne pool ei ole ka linn ise enam kaugel.

Ukrainalased taganesid natuke, Venemaa üksused tulid sisse ning nad avastasid ennast olukorras, kus kuhugile polnud võimalik varjuda Ukraina rallidroonide rünnakute eest. Just rallidroonid on osutunud Ukraina armee päästjaks viimastel päevadel, nendest on olnud palju abi nii Avdiijivkast põhja kui ida pool. Lisame kassettmürsud ning tulemuseks tõsine hädakisa Venemaa z-blogijate poolt – Venemaa suudab küll tasapisi edeneda, aga sellise edenemise hind olevat väga-väga kõrge nende jaoks.

Eelmisel nädalal kirjutasin Venemaa edenemisest Marinkast lõuna pool, kus on Novomihhailivka asula. Nimelt olid Venemaa üksused asulast lõuna pool rallidroonidele lisanud soojuskaamerad ning nende rallidroonide öine rünnak olevat tulnud Ukraina poole jaoks ootamatusena, milleks ei olnud valmis. Rallidrooni hind on suurusjärgus 500 dollarit, soojuskaamera maksab 400 dollarit ja kokkuvõttes on ikkagi tegu sõja mõistes väga odava, aga samas efektiivse relvaga. Kusjuures rallidroonide teema ei olevat Venemaal sugugi nö üheselt mõistetav, ajakirjanik Ivan Jakovina sõnul kartvat Venemaa mõjukad isikud, et rallidroone hakatakse massiliselt kasutama Venemaal omavahelistes arveteõiendamistes ja sul pole mingit kasu maja ümber suurest müürist, kui iga hetk võib tulla rünnak õhust, kusjuures ründe läbiviija ise on turvalises kauguses peidus.

Luganski rindel üritavad Venemaa üksused samuti halba ilma ära kasutada, seal lõigus oli lisaks tugevale tuulele ka lumesadu, mistõttu Ukrainal oli keerukam oma kaitsetööd korraldada. Eileõhtuse seisuga Ukraina kaitse pidas, aga Venemaa surve oli Kupjanski suunal tugev.

Droonid. Venemaa korraldas nädalavahetusel suurima droonirünnaku, kui Holodomori kurval 90. aastapäeval rünnati lausa 75 Iraani drooniga, millest enamus liikus Kiievi oblasti suunas. Ukraina poole andmetel suutsid nad alla tulistada lausa 74 drooni ja 40% sellest olevat olnud mobiilsete gruppide töö. Allatulistaud droone analüüsides märkasid ukrainlased, et Venemaa oli üritanud teha droonidega innovatsiooni – droonid olid kaetud süsinikkiududega (carbon-fiber) ja värvitud mustaks, et neid oleks keerukam avastada nii õhutõrjeradaritel kui mobiilsetel gruppidel. Selliste odavate droonide allalaskmine kalliste õhutõrjerakettidega on Ukraina jaoks probleem, kui Venemaa jätkaks pidevate droonirünnakutega, võib ühel hetkel õhutõrjerakette nappima hakata ning kuna Venemaa on mitu kuud varunud tiibrakette, võivad nad siis korraldada rakettidega suuremaid rünnakuid.
Lääne pool on sõjaanalüütikud palju arutlenud teemal, et miks Venemaa pole siiani rünnanud tiibrakettidega ja kas nad võivad seda edaspidi teha. Nii mitmetegi ekspertide sõnul ei oleks praeguses olukorras Venemaal mõistlik rünnata, sest see annaks kohe lääne meediale palju materjali, mis võiks Ukraina taas tõsta tähelepanu keskpunkti ning võiks suurendada seeläbi Ukrainale antavat sõjalist abi ning seda just eriti USA kontekstis.

Ukraina vastas Venemaa rünnakule omapoolse droonide rünnakuga ning neid nähti viies Venemaa oblastis. Kõige suurem mõju oli droonirünnakul okupeeritud Donetski oblasti territooriumil, mille tõttu kadus elekter nii osast Donetskist kui ka Mariupolist. Ukraina näitas, et neil on olemas vastused Venemaa droonirünnakutele ning kõiki trumpe nad ei avanud.

Tšeljabinsk asub Ukrainast nii kaugel, et sinna Ukraina droonid teadaolevalt lennata ei suuda, ometi toimus Tšeljabinski traktoritehas tulekahju, mis päädis väga võimsa plahvatusega. Seda tehast kutsuti nõukogude ajal Tankogradiks, sest peamine tegevus oli seotud sõjatööstuskompleksi tellimuste täitmisega ning sinna kõrvale tehti mõned traktorid ka. Seal valmistati mootoreid tankidele ning seal tootmiskompleksis väidetavalt seati töökorda ja moderniseeriti ladudest toodud vanu tanke T-55 ja T-62. Sõjaajal töötavad Venemaa sõjatööstusettevõtted iga päev kolmes vahetuses ja selline võimas plahvatus võib seista tehase töö pikemaks ajaks, sest kui kahjustada said tootmisvahendid, siis nende asendamine võib osutuda äärmiselt problemaatiliseks.

Kuigi Venemaalt tulnud info kohaselt olevat inimesed vabatahtlikult olema nõus lepinguid sõlmima sõtta minemiseks, siis reaalsus on muidugi teine, regioonide juhid tunnistavad, et neile anti plaan, mis tuleb aasta lõpuks täita ning selle plaani täitmisega olevat hädas paljud regioonid ning just plaani täitmise nimel on mitmetes regioonides järjest tõstetud lepingu sõlmimise eest nii ühekordset tasu kui ka hilisemat kuupalka. Plaani täitmise nö metoodikast on palju näiteid üle Venemaa, peamine olevat hirmutamine ja puudutab see neid, kes võimudega pahuksis – narkomaanid, pisivargustelt tabatud inimesed, võlgnikud, alkohoolikud jne.

Paraku on sellist armeesse saadetud inimesed äärmiselt vähemotiveeritud ning neil olevat hoopis muud mõtted peas, nii olevat Donetski piirkonnas meelemürkide müüjatel head ajad ja sealt piirkonnast on ka Ukraina poolelt märgatud, et osad rünnakule saadetud Venemaa sõdurid käituvat väga imelikult ja Ukrainale see muidugi sobib.

Asi olevat nii hull, et z-blogijast Venemaa sõjaväelane (kes kirjutab Telegramis varjunime all Wayne Howell all) märkis, et viimasel ajal lepingu sõlminud venemaalastest olla kolmveerand sõja kontekstis täiesti kasutu inimmass, keda huvitavat ainult alkohol ja narkootikumid. Samast probleemist rääkis varjunime all Polkovnik Šuvalov kirjutav Venemaa sõjaväelane, kelle sõnul üritab ta viimati saabunud sõjaväelaste arukamat osa (umbes neljandik) lahingutesse mitte saata, sest muidu oleks keeruline üldse üksust juhtida, samas kui rindele minevat ainult nö lambad, siis ei olevat ka sealt mingit edu oodata ehk siis klassikaline nokk-kinni-saba-lahti variant. Nüüd on lisandunud veel eesliinil äärmiselt keerulised ilmastikuolud, kus väga määravaks saab sõdurite moraal, aga kui see sisuliselt puudub, mis siis saab? Sarnaseid probleeme kurdavad ka Ukraina sõjaväelased ehk et võrreldes eelmise aastaga on paljude uute sõdurite moraal ja võitlustahe madalam.

Venemaa majandusest ka natuke. Kommersant kirjutas rahandusministeeriumi ettepanekust, et kaheksa kõige suuremat dotatsiooni saava regiooni juhti kirjutaksid alla dokumentidele, millega nad võtaksid kohustuse osaleda regioonide tulude tõstmisel, kui alla ei kirjuta, siis toetust ei saa järgmisel aastal. Mis need kaheksa regiooni siis on – Tšetšeenia, Dagestan, Inguššia ja Tuva, lisaks Ukrainas okupeeritud territooriumid. Politoloog Ilja Graštšenkovi sõnul on Põhja-Kaukaasia regioon olnud pikka aega sisulist täielikult Venemaa keskvõimu poolt antud dotatsioonide poolt ülalpeetav (Dagestanis näiteks üle 80% eelarvest, Tšetšeenias natuke vähem), lisaks suured infrastruktuuriobjektid.

Majandusteadlase Natalja Zubarevitši sõnul saavat Kadõrov veel täiendavalt iga-aastaselt nö personaalset dotatsiooni suurusjärgus 13-15 miljardit rubla. Põhja-Kaukaasia elab Venemaa arvelt ja kui Venemaa lõpetaks praeguses mahus piirkonna doteerimise, võiks see lõppeda seal ühiskondades äärmiselt plahvatusohtliku olukorras tekkimisega, sest seni on Venemaa suutnud pingid maha suruda just eeskätt läbi raha andmise. Zubarevitši sõnul üritab Venemaa rahandusministeerium nendes piirkondades mingitki finantsalast korda luua, aga suure tõenäosusega see ei õnnestu ja kõik jätkub vanaviisi ning siis võetakse raha vähemaks lihtsalt teistelt piirkondadelt.

Zubarevitši sõnul on veelgi kurvem seis Ukraina okupeeritud oblastitega, kus Donetski ja Luganski oblasti okupeeritud territooriumil on Venemaa dotatsioon 85-88% ning Zaporižžja ja Hersoni oblasti okupeeritud territooriumitel 93-95% eelarvetest, lisaks jätkub seal piirkonnas sõjategevus. Keskvõimul raha napib, sest sõjale läheb järgmisel aastal väga suur summa, samas kui eelarve tulude pool olevat majandusekspertide sõnul pehmelt öeldes optimistlik, sest kate puuduvat kuni 30% tuludele. Rubla kiire nõrgenemine aitaks, aga kuni presidendivalimisteni üritatakse iga hinna eest rubla kurssi hoida alla saja rubla ühe dollari eest. Lisaks on viimase nädala jooksul tulnud halvad uudised nafta müügist, sest USA sanktsioonide hirmus on urals-tüüpi nafta müügihind taas langenud 60 dollarit/barreli eest lähedale ning Venemaa jaoks tähendab see otsest tulude vähenemist.

Ukraina sõjaväelased on leidlikud ning arvestatav osa viimasel ajal lahinguväljal toimunud innovatsioonist (eeskätt rallidroonid ja nende kasutamise erinevad taktikad) on nende teene, aga lisaks õhule käib ka areng maa peal liikuvate droonide vallas. Venemaa z-blogijad kurdavad, et ukrainalased panevad nende positsioonide suunas liikvele neljarattalised droonid, mis on varustatud soojusanduriga - kui inimene sellele ligineb, siis lõhkekeha plahvatab.

Avdiijivka idaosas kurtsid Venemaa sõjaväelased, et ei suuda kuidagi maha võtta Ukraina kuulipildujat, kes põhjustas neile palju peavalu. Lõpuks ikka suudeti kuuliprits vaikima sundida ja mis selgus - tegemist oli distantsilt juhitud kuulipildujaga. Ka innovatsioon.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING