Alustan sündmustest rinnetel, sest nädalavahetusel toimus omajagu sündmusi ja kahjuks oli seal mitu Ukraina armee jaoks negatiivset momenti. Kirjutasin eelmises ülevaates, et Ukraina idaosas olid keerulised ilmastikuolud, mis raskendasid Ukraina armeel luuredroonide kasutamist, Venemaa omakorda korraldas pea kogu rindejoone ulatuses väikeste jalaväelaste gruppidega luurelahinguid, lootuses leida Ukraina kaitses nõrgemaid kohti.

Kõige suurem edenemine toimus Venemaa armeel Luganski rindel Svatovest loodes, kus Ukraina kaotas nädalavahetusel suurusjärgus 18 ruutkilomeetrit maad, Venemaa võttis kontrolli alla Krohmalne küla ja koos sellega päris pika lõigu Kupjansk - Svatove teest, mis muudab oluliselt keerulisemaks lõuna pool Ukraina üksuste varustamise. Ukraina poole kommentaarid on, et taanduti parematele kaitsepositsioonidele, mis on lääne pool ette valmistatud. Kui vaadata piirkonna reljeefi, siis nii põhja kui lõuna pool on ukrainlaste kaitsepositsioonid suures osas kõrgendikel ja seal kaitse peab, aga on ka omajagu rindelõike, kus see eelis puudub. Lähipäevad näitavad, et kas rinne jääb Krohmalne juures paigale või mitte, võimalikud on erinevad arengud. Mujal Luganski rindel Venemaa ei suutnud edeneda, kuigi nad üritasid nii Kreminnast lääne kui ka lõuna suunas.

Donbassis oli Avdiijivka juures reedel tihe udu, mis muutis äärmiselt problemaatiliseks Ukraina poolt õhuluure läbiviimise ning just udu võimaldas Venemaa jalaväegruppidel liikuda päris pikalt kagu suunast linna poole, nii et Venemaa grupid jõudsid päris linnaosani välja, mida kutsutakse Vana-Avdiijivkast. Nii suur edenemine tuli suure üllatusena ka Venemaa armeele, mistõttu nad ei suutnud kiirelt reageerida ja soomusgrupp läks sinna suunda appi alles 48 tundi hiljem. See võimaldas Ukrainal sinna lõiku jõude juurde tuua ja vastane peatada ning tänahommikuse seisuga tuli linna kaitsvatelt ukrainlastelt kommentaar, et pariteet on saavutatud ja olukord stabiliseeritud.

Droonide hirmus hoiab Venemaa soomustehnikat nüüd rindejoonest kaugel, mistõttu saab öelda, et Venemaa vaevaline reageerimine on ka paljuski tänu rallidroonidele, nii et nende mõju on märgatav. Ettevalmistatud operatsiooni puhul oleks olnud loogiline eeldada, et samal ajal ründavad Venemaa üksused Opõtne suunast põhja poole, et ideaalis tekitada Ukraina üksustele ümberpiiramise oht, mistõttu nad oleksid olnud sunnitud taanduma, aga seda Venemaa üksused ei teinud.

Venemaa kasutab seal rindelõigus väga aktiivselt liugpomme, Ukraina poolt toodi välja, et kui eelmise aasta jooksul visati Avdiijivkale kokku 143 liugpommi, siis tänavu vähem kui ühe kuuga juba rohkem kui 280, kusjuures Venemaa kasutab järjest rohkem suuremaid liugpomme. Miks nad seda teevad? Sest nad saavad seal rindelõigus teha seda täiesti karistamatult, Ukrainal seal neile hetkel vasturohi puudub.

Soomustehnikaga on aga Venemaa armeel probleeme rohkem kui jalaväega, nii läksid nad nädalavahetusel rünnakule kogu rinde ulatuses sisuliselt ilma soomustehnika toeta, väikeste jalaväe gruppidega, et testida Ukraina kaitsevõimekust ja sundida ukrainalasi oma ressursse hajutama. Avdiijivka ründamise osas toodi välja, et oktoobrist alates on Venemaa seal väikesel rindelõigul kaotanud 531 ühikut tehnikat ja Ukraina 43, eelmise nädala jooksul olid arvud vastavalt 43 ja 6.

Bahmuti rindelõigul ootavad ukrainlased juba pikemat aega Venemaa suuremat rünnakut, aga siiani on toimunud peamiselt luurelahingud, kus kasutatakse jalaväegruppe. Marinkast lääne poole oli Venemaal nädalavahetusel väike edenemine, mujal nad edu ei saavutanud. Ukrainlaste sõnul on Venemaa aktiviseerunud Vugledari suunal ning nad kasutavad ka sellel suunal varasemast palju aktiivsemalt liugpomme.

Ukraina armee ehitab idarindele korralikke kaitserajatisi ning Ukraina meediast võib leida kaardi, kus on need kindlustused ka peale joonistatud. Kasutatakse ära reljeefi ja veetakistusi ning ukrainlaste sõnul pidavat olema tegemist parema kaitseliiniga kui nn Surovikini liin ongi. Selle kaardi järgi on kaitseliin Avdiijivkast lääne pool, seega pikemas perspektiivis arvestab Ukraina armee juhtkod võimalusega, et ühel hetkel tuleb linnast ikka taanduda, aga sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul on lahkumise osas kõige olulisem linna varustustee temaatika – kui Venemaa ei suuda edasi liikuda Avdiijivkast lääne pool põhja ja lõuna suunas, siis võib linna kaitsmine veel pikka aega kesta.

Üle pika aja tuli rindeuudiseid ka lõunarindelt nö Berdjnski suunalt, kus Venemaa üksused laupäeval võtsid Urožainest kagus enda kontrolli alla ühe teeristi, aga pühapäeval lõid ukrainlased nad sealt eduka vasturünnaku käigus välja.

Hersoni rindel jätkuvad Venemaa lauprünnakud, aga ilma eduta. Venemaa poolt saadud info kohaselt on nad oluliselt parandanud seal elektroonilise sõjapidamise vahendite (EW) kasutamist ehk siis Ukraina rallidroonidel ei ole jõest suuremal kaugusel enam nii lihtne tegutseda, aga samas on Venemaa poole sõjaväelastel tõsine hirm, sest nende andmetel pidi Ukrainal olema rallidroonide jaoks olemas toimiv tehniline lahendus, kus operaatoriga side katkemisel hakkavat rallidroon täiesti autonoomselt tegutsema ehk siis ise otsib sihtmärke ja ründab neid.

Suurtükkide toetus olevat Venemaa armeel seal rindelõigus kasvanud, aga z-kanali „VDV za tšestnost i spravedlivost“ andmetel olevat üks pisikene nüanss - nimelt olevad Venemaal toodetud mürsud seal rindelõigus otsas, lademes on Põhja-Koreas toodetud mürske, aga need pidid lendama (kui lendavad ehk siis ei plahvata toru) kuhu Põhja-Korea juht neid juhatab ehk siis lastes ei tea kunagi, kas mürsk lendab vastaste või omade juurde. Seetõttu kasutatakse väidetavalt Põhja-Korea mürske peamisel hoopis Ukraina asulate tulistamiseks, sest seal ikka millelegi pihta saad või siis tulistatakse kvadraate arvestusega, et Venemaa sõdureid ei ole joonel mürskude väljalaskekoha ja sihtmärgi suunal. Hersoni rindel Venemaa siiani ei kasuta liugpomme ja sellest on ukrainlastele suur abi.

Venemaa tõi Aasovi mere piirkonda uue luurelennuki A-50, aga nüüd see enam mere kohal ei julge lennata, aga seetõttu on lennuk rindejoonest nii kaugel, et lennuki radar „näeb“ oluliselt väiksemat osa Ukraina territooriumist kui varem ning selline areng on Ukraina jaoks igati soodne.

Raketid. Defence Expressi andmetel olevat Venemaa õhutõrjekompleksid Tor-2 (tabab sihtmärke kuni 15 kilomeetri kaugusel ja kuni 10 kilomeetri kõrgusel) hädas tiibrakettide SCALP/ Storm Shadow allatulistamisega, sest madalal kõrgusel lendavad radarite jaoks raskesti nähtavad raketid ilmuvat radariekraanidele sisuliselt viimasel hetkel, mistõttu väga tihti õhutõrjekompleksid ei suuda reageerida. Paremini saavad Venemaa õhutõrjekompleksid hakkama peibutusrakettide ADM-160 MALD allatulistamisega, aga nende odavate peibutusrakettide ülesanne ongi õhutõrjesüsteemide nö tühjakslaskmine enne õigete tiibrakettide saabumist.

Sõjaline ekspert Agil Rustamzade kommenteeris Venemaa infot, justkui olevat nad oluliselt moderniseerinud tiibrakette H-101, mis kasutavat nüüd elektroonilise sõjapidamise vahendeid (segajaid ehk jammereid) ja peibutuseks soojusrakette. Rustamzade sõnul on see kaheksakümnendate tehnoloogia, millele moodsate lääne õhutõrjekomplekside vastu võimalust eriti ei olevat, sest need jälgivat lisaks soojusele ka raketi kujutist, samuti ei aita see Gepardite ja õhutõrjekahurite vastu. Rustamzade sõnul võivad need kaitsemeetmed vähendada H-101 tiibrakettide allalaskmise tõenäosust 10%, aga see ei olevat eriti suur muutus.

Droonid. Valdkond, kuhu lääne pool liigub lähiajal palju raha ning see on heaks võimaluseks paljudele tehnoloogiaettevõtetele, sealhulgas Eesti omadele. Suurbritannia lubas droonide ehitamiseks eraldada 200 miljonit naela, aga Breaking Defence andmetel olevat see ainult plaan, hetkel ei olevat sõlmitud ühtegi lepingut droonide ehitamiseks ja ega hetkel päris täpselt pole teada seegi, et mis tüüpi droonide ehitamisele raha suunatakse. Nii et selles kontekstis on jutt tuhandetest droonidest veel küllaltki kauge tulevikumuusika.

Aktiivsed on ka lätlased, kelle eestvedamisel on moodustatud 20 riigist koosnev nö droonide koalitsioon, kusjuures lätlaste eesmärk on arendada ja ehitada droone Ukraina jaoks Lätis, et nii kasum kui teadmised jääksid neile ning selle baasilt saab arendada ka enda kaitsevõimekust droonide vallas.

Aga arendustegevus toimub ka rindel, nii on ukrainlased lisanud põllumajandusdroonile (mida Venemaa sõdurid kutsuvad Baba-Jagaa’ks) nii tankitõrjevahendi kui automaadi. Väliselt tundub lahendus rohmakas, aga järelikult on reaalses lahinguolukorras selliste lisade järgi vajadus olemas ning teadaolevalt on juba olemas ka odavama otsa droonid, millelt saab distantsilt lasta kallimate tankitõrjevahenditega, see muutub järjest aktuaalsemaks olukorras, kus Venemaa poolel arendatakse elektroonilise sõjapidamise võimekusi.

Nädalavahetuse üks kõige enam tähelepanu saanud sündmus oli droonidega Novateki terminaali ründamine Ust-Luugas, mis asub Eesti piirist ainult 25 kilomeetri kaugusel. Energeetikaekspert Mihhail Krutihhini sõnul kaasneb osades gaasileiukohtades metaaniga ka nö gaasi kontsentraat, mida on tehnoloogiliselt keeruline kokku koguda, tuleb kasutada tehnoloogiaid, millega see kontsentraat nö stabiliseeritakse (seetõttu nimetatakse seda „stabiilseks“), aga kui seda suuta teha, siis saab sellest toota hea kvaliteediga erinevaid naftatooteid ning Novatek sai Krutihhini sõnul sellega suurepäraselt hakkama ning turuga probleeme polnud, nii oli üks samas laadimist oodanud laev suundumas väidetavalt Hollandi sadamasse.
Natuke peale laupäeva keskööd oli Ust-Luuga sadama juures lennanud droon, aga see lahkus ning kahe drooni rünnak toimus peale kella kolme. Tulekahjut asuti kustutama veega, aga külma ilma tõttu see külmus ning suure tõenäosusega põhjustas täiendavalt kahjustusi. Tänasel päeval on teadmata, millal seal terminaal töö saab jätkuda, aga see rünnak on nii majanduslikuks kui poliitiliseks hoobiks Venemaale. Täiendavate õhutõrjekomplekside paigaldamine Venemaa sadamatesse on problemaatiline, sest Ukraina armee õhujõudude kõneisiku Juri Ignati sõnul on Venemaa õhutõrjekompleksid kõik peamiselt Krimmis ja rinnetel ning Venemaal on kaetud ainult osad kohad ning sadamate kaitsmiseks tuleks neid kuskilt ära võtta, näiteks Krimmist, aga see ei oleks Putini jaoks variant. Ignati sõnul ongi neil seetõttu keeruline droonidega rünnata vahetult rindejoone lähedal, aga sellevõrra on lihtsam tabada Venemaal asuvaid sihtmärke, tabas ju Ukraina ka nädalavahetusel Tuulas asuvat tehast, kus toodetakse õhutõrjekomplekse Pantsir.

Aga asjad kipuvad Venemaal lagunema ilma Ukraina sõbrakäe abita ning nii on süvenemas kriis Moskva piirkonna varustamiselt kõrge oktaanarvuga bensiiniga (95 ja 98). Nižne-Novgorodis asub Lukoili kaasaegne naftatöötlemisettevõtte, mis toodab majanduseksperdi Vladimir Milovi andmetel suurusjärgus 20% Venemaa kõrge oktaaniarvuga bensiinist. Milovi sõnul on bensiini tootmiseks vajalikud katalüütilise krakkimise seadmed Venemaal kõik lääne päritolu, aga nüüd juhtus nii, et kõigepealt läks Lukoili tehases üks Honeywell’i katalüütilise krakkimise seade katki ja siis teine ning et sanktsioonide tõttu ei ole võimalik seadmeid asendada, seisab praeguse info kohaselt tehas kuni kevadeni.

Bensiinipuudus on juba toonud kaasa surve hinnatõusule, aga et tulemas on Venemaa presidendi valimised märtsis, siis anti Kremlist selged suunised, et oleks äärmiselt ebasoovitav enne valimisi bensiini hinda tõsta. Eks paistab, kas lõpeb see bensiinikriisiga või neelavad ettevõtted kahjumi alla. Pigem on realistlikum viimane variant, aga see juhtum näitab selgelt, kuhu suunas Venemaa liigub – valdav enamus tootmisseadmeid on Venemaal lääne päritolu ning ajapikku saavad probleemid nendega ainult süveneda. Kui Ukraina omalt poolt kõvasti droonidega hoogu juurde annab, siis võib Agil Rustamzade arvates olukord Venemaa jaoks aasta-pooleteise pärast väljakannatamatuks muutuda.

LGBT on Venemaal sõnaühend, mis põhjustab nüüd õudu (vastavasisulised õigusaktid võimaldavad karistada) ning millegipärast seostatakse seda Venemaal eeskätt naistega ning kartes karistatud saada, on The Moscow Times andmetel osad meediaväljaanded hakanud tegelema selles osas enesetsensuuriga, muutes tekste nii, et seal ei oleks enam nö feminitiivi ehk siis Mash’is ei öelda naisnäitleja kohta enam näitlejanna, vaid näitleja, direktrissi asemel on direktor jne. See näitab väga hästi ära, missuguses totaalses hirmuõhkkonnas Venemaa meedia töötab, kus karistada saamiseks piisab mõnikord ainult paarist julgemast lausest ning siis hakataksegi elama tarkuses, et parem karta, kui kahetseda.

Kui varasemalt pidasid venemaalased Kindral Külma oma meheks ehk siis sõdade ajal on külm pea alati Venemaa abiline olnud, siis nüüd on asjad teisti ning Novosibirskis kuulutati soojatrasside katkimineku järel välja isegi erakorraline olukord. Nüüd on probleemid kütmisega suures osas Venemaa regioonides ning venemaalased teevad nalja, et Kindral Külm reetis neid ja on nüüd NATO teenistuses. Venemaa kommunaalmajanduse teemal kirjutan mõni teine kord pikemalt.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING