Teet Kalmus: külm ilm on ootamatult soosinud ukrainlaste rünnakuid (1)
Eestlased Kanadas | 12 Jan 2024  | EWR OnlineEWR
Ukraina sapöör Kupianski lähedal. 28. dets, 2023. REUTERS/Thomas Peter/
Käesolev nädal on Ida-Ukrainas külm ja nädala lõpuni on öösiti külma rohkem kui 10 kraadi, kohati isegi -20 kraadi. Ukrainlased olid selle nädala ilmaennustust nähes mures, et Venemaa üritab nüüd soomustehnika toel suurematele pealetungidele minna, aga tänahommikuse seisuga on pilt selline, et ootamatult on hoopis Ukraina teinud mitu edukat vasturünnakut ning Venemaa senine edenemine on olnud minimaalne ning suures plaanis võib öelda, et kogu rindejoone ulatuses toimuvad valdavalt positsioonilahingud.

Luganski oblastis ebaõnnestusid Venemaa järjekordsed rünnakuüritused Sinkovkale ning Ukraina võttis vasturünnakuga natuke maad tagasi. Küll natuke, aga seda kõnekam on edu olukorras, kus just praegu peaks olema Venemaa võimaluste aken avatud, sest järgmisest nädalast on soojad ilmad pikemaks ajaks tagasi ja siis on soomustehnika kasutamine oluliselt problemaatilisem, tuleb kasutada teid, mis on suurtükkide kontrolli all. Ukraina poolelt on tulnud kommentaare, et neile sobib Venemaa armee poolt tuima järjekindlusega sooritatavad rünnakud Sinkovkale väga hästi, sest nende kontrolli all on kõik lääne pool asuvad kõrgendikud ja seal asuvad suurtükid on Sinkovka suuna hästi nö sisse lasknud.

Väike edenemine oli Ukrainal ka Orljanka suunal, seda kommenteeriti, et nii tegutsedes üritas Ukraina armee takistada Venemaa üksustel seal pealetungiks jõude koondada. Kreminnast loode suunas üritas Venemaa arvestatavate jõududega Terni suunas liikuda, aga nad löödi tagasi ning olid sunnitud taanduma algsetele positsioonidele.

Donbassi rindest on paaril viimasel päeval omajagu juttu olnud ning Bildis avaldatud teksti Venemaa sügis-talvise pealetungi läbikukkumisest on kommenteerinud ka Venemaa z-blogijad. Kokkuvõtvalt saab öelda, et z-blogijad tunnistavad suurte probleemide olemasolu, samas nad annavad ka aru, et enne presidendivalimisi Venemaal ei ole nende armee üksuste tegutsemises mingit sõjalist loogikat oodata, sest eesmärgid on poliitilised, mille järgi tuleb enne presidendivalimisi mingigi asula ära võtta iga hinna eest. IGA HINNA EEST. Kaotustest elavjõus ja tehnikas hoolimata. Ukrainale see sobib, sest peale suurte sõnade Venemaa poolt midagi suurt pole tulnud, peale suurte kaotuste tehnikas ja elavjõus.

Z-blogija Kiril Fjodorov analüüsis Bildi artikli kontekstis lahinguid Avdiijivka pärast. Erinevalt Venemaa positsioonidest lõunarindel ei ole z-blogija sõnul Ukrainal seal piirkonnas ešeloniseeritud kaitseliine, ei ole ligilähedaseltki nii tihedalt mineeritud põlde, lennuväe toetus on minimaalne, ometi on viimastel nädalatel rinne seal suures osas paigale jäänud ning Venemaa on suutnud natuke edeneda ainult Avdiijivka põhjaosas asuvast koksitehasest kirdesse jäävad suvilarajoonis, samas kui Avdiijivkast edelas olevalt põllult on Venemaa üksused kuuldavasti hoopis taandunud ning see on nüüd hallis alas. Ukraina eduvalemist seal lõigus olen varem kirjutanud, aga võib korrata varem öeldut – hea luure, rallidroonide ja suurtükkide väga oskuslik kasutamine. Fjodorov tõi eraldi välja jalaväe lahingumasinate Bradley rolli – Venemaa armee jaoks on need masinad tõeline peavalu, just peamiselt tänu nende jalaväe lahingumasinate kasutamisele 47. brigaadi poolt olevat peatatud Venemaa pealetung Stepovele. Venemaa armee sõdurid nimetavad seda masinat eufemistlikult „kohutavaks loomaks“.

Probleemidest Bahmuti suunal kirjutab z-blogija varjunime „Filolog v zasade“ all ja tema tekst on otsapidi seotud serblastest vabatahtlikega seotud skandaaliga, sest z-blogija sõnul toimusid sündmused just seal rindelõigus. Bahmuti suunal oli Venemaal eelmise aasta lõpus arvestatav edu, sest mitmete asjaolude kokkulangemisel suutsid nad võtta enda kontrolli alla päris arvestatava territooriumi – sinna toodi reservist dessantväelased, nad kasutasid hästi ära vahepealseid uduseid ilmasid, Ukraina armee positsioonid olid orus, samas kui Venemaa kontrolli all olid ümbritsevad kõrgendikud, lisaks just seal rindelõigus kasutasid Venemaa sõjaväelased soojuskaameratega rallidroone ja selle ohuga kohanemine võttis ukrainlastel aega. Ukrainlased orgudest pigem taandusid kui üritasid seal iga hinna eest positsioone hoida.

Venemaa üritas väga suurte kaotuste hinnaga tagasi võtta kõrgendikke Klišeejevkast põhja pool, aga peale esialgset edu nende jõud rauges ja nüüd on nad seal väga haavataval positsioonil – nende käes on nö kitsa keelena kõrgendike suunas kulgev maa-ala, aga see on külgedelt ukrainlaste poolt hästi rünnatav.

Just selles kontekstis anti serblastele käsk automaatidega rünnakule minna, mis oleks lõppenud nende jaoks väga suurte kaotustega ja nad keeldusid. Z-blogija sõnul olid serblased õhudessantvägede diviisi koosseisus, aga mõnes mõttes olevat dessantväelaste olukord praegu isegi hullem kui Venemaa armee jalaväelastel – nad peavad täitma samasuguseid lahinguülesandeid, aga rasketehnikat ja -relvastust olevat neil vähem ja dessantväelaste jalaväe lahingumasinad on nii õhukese soomusega, et ei pea suurt midagi kinni. Z-blogija sõnul ei ole Venemaa armee dessantvägedel peale 2022. aasta hävingut Kiievi all suurt midagi alles algusaegade hiilgusest peale nime, sisuliselt olevat tegemist kõige tavalisemate üksustega, keda lihtsalt maa peal rünnakutele saadetakse. Kui mul on õnnestunud lugeda isegi eestlaste poolt kirjutatud teksti, justkui olevat Venemaa rünnak Kiievile olnud eriliselt osav manööver, siis Venemaa enda sõjaväelased tunnistavad, et just seal kaotasid nad suure oma kõige paremini ettevalmistatud sõjaväelastest ja lähiaastatel sellise tasemega üksusi rindele juurde ei tule. Kusjuures Venemaa ebaedu Krinki juures põhjendab z-blogija sellega, et kindral-polkovnik Teplinski annab korraldusi arusaamises, et talle alluvad üksused on hea ettevalmistusega dessantväelased, aga reaalne elu olevat sellest nüüd ikka väga kaugel.

Marinkast lääne poole üritab Venemaa edeneda Georgiijivka suunal, aga nende edenemine asulas on peatunud, samamoodi ei ole neil olnud edu Novomihhailivka suunal, kuigi seal on neid nii isikkoosseisu kui tehnikat omajagu. Nädala lõpupoole võivad nad seal rindelõigus veel tõsisemalt üritada.

Hersoni rinne ja Krinki. Z-kanal „VDV za tšestnost i spravedlivost“ andmetel on olukord muutusteta ehk siis Venemaa ründab, aga edutult, kandes sealjuures suuri kaotusi. Z-kanali sõnul ei olevat ukrainlased viimase kahe nädala jooksul enam teinud suuremaid vasturünnakuüritusi, kokku olevat neid seal 300 ringis, ometi suutvat nad väga keerukates oludes siiani kõik Venemaa armee rünnakuüritused tagasi lüüa. Venemaa armee üritab seal rindelõigus suurendada elektroonilise sõjapidamise vahendite kasutamist, nad on suurendanud luuredroonide arvu piirkonnas, ometi ei ole sellest piisanud. Samas tunnistavad seal rindelõigus olevad sõjaväelased, et Krinki ründamine praegusel kujul on kantud eeskätt poliitilistest huvidest ning ohvriterohketele lauprünnakutel lõppu ei paista. Ukrainal pidavat olema teatud probleeme kiirete paatide nappusega, mistõttu kasutatakse rohkem aeglaseid paate, mis aga on teatud juhtudel jõukohased sihtmärgid isegi Venemaa kvadrokopteritele, millelt granaate alla visatakse.

Laskemoon ja raketid. Põhja-Korea on kõikvõimalike rahvusvaheliste sanktsioonide all ning tähendab see ka seda, et Põhja-Korea päritolu rakette ja laskemoona ei tohiks ükski teine riik kasutada. Info Põhja-Korea rakettide kasutamisest on eriti häiriv Putini liitlaste jaoks Euroopas, seega kommenteeris Slovakkia peaminister olukorda nii, et tõendeid Põhja-Korea rakettide kasutamist hetkel ei olevat, kuigi Harkivi juures leiti täiesti selgelt äratuntavad Põhja-Korea raketi osad. Ukraina ametnikud on kaasanud seal piirkonnas läbiviidava uurimise raames rahvusvahelised eksperdid, et kõik leitud detailid korrektselt vormistada nii, et neid oleks võimalik hiljem kasutada kohtus tõenditena.

Suurtükimürskude osas on Venemaa sõjaväelased ise teinud fotosid ja lisan siinkohal kaks fotot, mille ühel on kõrvuti Põhja-Korea, Iraani ja Venemaa 122mm suurtükimürsud ja teise pildi peal on Põhja-Korea 152mm mürsud. Venemaa armee ei suuda sõdida ilma suure koguse mürskudeta, aga mürsutootmine on neil kuulduste järgi jõudnud praeguse tootmisvõimsuste piirile (töö kolmes vahetuses igal nädalapäeval), aga sealt edasi tähendaks tootmise suurendamine uute tehaste ehitamist, samas suurem osa sisseseadest tuleks läänest kuidagi nö kohale organiseerida, aga nii spetsiifiliste seadmete puhul on sanktsioonidest möödahiilimine järjest keerukam, eriti eelmise aasta detsembris USA poolt tehtud otsuste valguses, mille kohaselt vastutab nüüdsest iga pank juhul, kui nende kaudu on tasutud sanktsioneeritud kaupade eest.
Iraani, Põhja-Korea ja Venemaa 122mm mürsud rindel.
Põhja-Koreast toodud 152 mm mürsud.
Kuigi Venemaa poolt kasutatavate mürskude arvu osas on erinevatel ekspertidel erimeelsusi, on nad kõik ühel arusaamisel selles osas, et Venemaa enda toodetud mürskudest neile ei piisa sõja pidamiseks praegusel kujul, mis jutu järgi tähendab eesmärgina suure osa Ukraina okupeerimist. Venemaa on agressor, kes rikub ÜRO resolutsioone, millega nad ise on varem nõus olnud.

Viimasel ajal on palju juttu olnud võimalusest, et Ukrainale antakse need suurusjärgus Venemaa 300 miljardit dollarit, mis on külmutatud lääne finantsasutustes. Peamine info selles osas tuleb USA-st ja USA jaoks on see küllaltki sobiv teema, sest USA finantsasutustes on ainult väga väike osa nendest vahenditest (räägitakse 5%), enamus rahast on Šveitsis ja Belgias. USA saab survestada teisi riike läbi dollarite kasutusõiguse, aga õiguslikku alust konfiskeerimiseks on siiski hetkel küllaltki keeruline leida. Reaalsem variant oleks anda neid vahendeid protsendita laenuna Ukrainale kasutamiseks ja kui sõda läbi, siis leitaks lahendused, kuidas need summad võtta maha Venemaa poolt makstavast kahjutasust. Minu jaoks kõlaks palju paremini, aga ma siiski ei ole hetkel eriti lootusrikas selles valdkonnas toimuvate võimalike arengute suhtes.

Probleemid Venemaa elamute kütmisega süvenevad ning Moskva ümbruse piirkonna kontekstis räägitakse juba kümnetest tuhandetest korteritest, kus pole kas kütmist või sellele lisaks ka elektrit. Veel 2022. aasta sügisel tegi Venemaa propagandamasin mitu erinevat videot, mille kandev sõnum oli, et ilma Venemaa gaasi, nafta ja kivisöeta Euroopa külmub ära. Ühes videos söödi suures näljas isegi hiir ära. Venemaa juhtkonna ülbusel oli sellel hetkel ka põhjust, sest siis tundus nende jaoks kõik ilus – ise tegime kriisi, mille tõttu gaasi ja nafta hind maailmaturul hüppas lakke, Venemaa teenis 2022. aastal energiakandjate müügist rekordtulu ning riiki tuli nii palju välisvaluutat, et rubla tugevnes oluliselt dollari vastu ning Venemaa arvutati, et ostujõu järgi on nad nüüd maailma üks jõukamaid riike.

Aasta on möödunud ning pilt on kardinaalselt muutunud. Energiakandjate müügist kaotasid nad aastaga suurusjärgus 60 miljardit dollarit, sealhulgas on kaotatud pöördumatult 2/3 kõige tulusamast gaasiturust Euroopas ning müük sinna järjest väheneb ja väheneb ning pole välistatud, et selle aasta lõpus Ukraina üldse lõpetab gaasi transiidi Slovakkiasse, Ungarisse ja Tšehhisse.

Gazpromi ähvardab lähiaastatel iga-aastane kahjum ning riigist saab tulevikus suurtegija asemel Venemaa ääremaade gasifitseerija, aga see on tegevus, kus on palju tööd ja vähe villa, lisaks tõuseb Venemaa tarbijate jaoks kolm aastat järjest gaasi hind aastas suurusjärgus 10%. Naftamüügist saadakse küll paberi peal jätkuvalt omajagu vahendeid, aga saatan peitub detailides – Venemaa suurimad kaubanduspartnerid on selles vallas Hiina ja India, kes aga kumbki ei tasu valuutas, mida Venemaal hädasti vaja on – need on dollarid ja eurod.

Energiakandjate müügist saadud ülikasumid läksid sõjapidamiseks ja sõjatööstuse arendamiseks, Venemaa majanduskasv eelmisel aastal baseerub ainult otseselt sõjapidamisega seotud sektorite panusel, samas kui nö tsiviilmajanduses on asjad halvasti, probleemid järjest süvenevad ning loomulikult on kulukad investeeringud infrastruktuuri viimane asi, millega Putin tahab tegeleda sõja ajal. Aga nagu öeldakse, et karma pidavat olema bitc*, poolteist aastat pärast ülbamist on Venemaa sotsiaalmeedia täis videosid külmetavatest inimestest, samas kui Euroopa on uue olukorraga kohanenud ja saab kenasti hakkama. Probleem Venemaa jaoks on selles, et kiireid lahendusi probleemile ei ole ja sõja jätkumise korral pole ka eriti kuskilt raha võtta.

Sõja kontekstis olid pidevalt arutelud, et millal küll Venemaal külmkapp võidab televiisori, aga nüüd on elamised ise muutunud külmkappideks ja kui elektrit ka pole, siis ei saagi telekat vaadata. Skabeejeva oma saates igatahes juba seletas, et Venemaal olevat küll probleeme kütmise osas, aga USA-s olevat veel hullem, seal inimesed lausa surevat külma kätte. Propagandisti tunned valest, või kuidas see ütlus oligi.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

PS Minu käest küsiti, et kas Kadõrovist on viimasel ajal midagi kuulda olnud. The Moscow Times avaldas materjali, mille järgi olevat Kadõrov õnnelik, et tal on neli naist, see olevat tõeline õnn. Kuigi jah, õiguslikult Venemaal mitmenaisepidamist ei ole, siis reaalses elus pidavat olema see küllaltki tavaline praktika moslemite hulgas.

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
lugeja17 Jan 2024 09:42

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Kanadas