Vilniuses toimuval NATO tippkohtumisel ei ole Ukraina suunal ootamatuid avaldusi tehtud ehk siis juba enne kohtumist oli teada, et Ukrainal puudub võimalus saada alliansi liikmeks enne sõja lõppemist, aga tänasel päeval sõjal lõppu ei paista ning seega ei saa ka NATO mitte mingisuguseid ajalisi raame veel paika panna. Eks teab seda ka Ukraina president, aga loomulikult ihkab ta kogu hingest, et see NATO liikmeks saamine toimuks võimalikult ruttu. Varasema nö kahe sammu asemel on Ukrainal nüüd NATO-ni üks samm, ilmselgelt lühem tee, mille läbimine aga sõja tingimustes tundub lõpmatult pikana.

Kiiremaks võiduks aga vajab Ukraina nii moodsamaid lääne sõjalennukeid kui ka rohkem suurema lennuulatusega rakette. Lennukite F-16 osas on lõpuks selgus olemas pilootide väljaõppe osas, mis algab augustis. Sõjalise eksperdi Agil Rustamzade sõnul ainult lennuk F-16 üksi ei tee imet, sest Venemaa uutel sõjalennukitel on võimsamad radarid kui F-16-l, seega oleks koos F-16 lennukitega koos vaja terviklikku õhuluure võrgustikku, kuhu kuuluksid ka lääne pool piiri taga patrullivad AWACS-tüüpi luurelennukid. Rakettide osas lubas Prantsusmaa anda Ukrainale tiibrakette SCALP EG. Koguse osas räägitakse vahemikust 50-100, aga Israeli sõjalise eksperdi Igal Levini sõnul on teadmata, mis lennukitelt neid rakette välja hakatakse laskma, sest kuigi väga suures osas on need raketid sarnased Storm Shadow’ga, on rakettidel erinev kinnitussüsteem ning ka erinev integreeritus lennuki juhtimissüsteemidega.

Olukorrast rinnetel. Eilse päeva kõige ärevamad sõnumid tulid Ukraina jaoks Luganski rindelt, kus Venemaa läks mitmes kohas suuremale pealetungile ning saavutas ka edu. Kõige rohkem on selles jutus olnud juttu Venemaa üksuste edenemisest Kreminna suunalt Torske poole, kus kinnitamata info kohaselt edenesid Venemaa üksused kuni kolm kilomeetrit ja jõudsid Torske piirini. Varasematel päevadel on Venemaal on samal rindel olnud väiksemaid edenemisi ka põhja pool. Kuigi info ei ole Ukraina jaoks kõige positiivsem, ei usu enamus eksperte, et Venemaa plaaniks seal rindel suurematele pealetungidele minna, pigem olevat neil plaan liikuda kogu rinde ulatuses lääne poole nii palju, et rinne hakkaks põhja-lõuna suunaliselt jooksma mööda Žerebretsi jõge, mis oleks looduslik takistus. See on neil ideaal, aga vähemtähtis pole ka nende rünnakutega sundida Ukrainat oma reserve sinna rindele appi tooma, vähendades nii riski, et Ukraina võiks neid reserve kasutada teistel rinnetel. Selles kontekstis oli huvitav info, et just seal rindel on filmitud rootslaste jalaväe lahingmasinat CV-90, mis on ainult uute Ukraina brigaadide relvastuses.

Bahmuti piirkonnas on Venemaa viinud oma reservid nii Bahmutist põhja pool kui lõuna pool lahingutesse ning arusaadavalt mõjutab see ka Ukraina edenemist. Bahmutist põhja pool oli Ukraina sunnitud Berhivka suunalt natuke taganema, lõuna pool Klišeejevka juures aga Venemaa vasturünnakud tulemust ei andnud ning pigem õnnestus Ukrainal seal natuke edeneda. Kuuldavasti käis eriti õnnetult Venemaa armee üksuse Ahmat käsi, mis toodi Marjinkast Bahmuti lähedale, aga Ukraina suurtükituli tegi nende hulgas tapvat tööd enne, kui nad üldse lahinguteni jõudsid. Rünnaku tulemustest on olemas video ning pole imestada, et peale seda rünnakut olla üksus lahingute tsoonist kuskile kadunud.

Avdiijivka juures lõppes Venemaa suurem pealetungikatse täieliku läbikukkumisega ning nüüd käivad veel vaidlused ainult selles osas, kui palju Venemaa kaotas nende rünnakute käigus rasketehnikat, räägitakse miinimum 21 ja maksimum 40 masinast.

Lõunarindel olid kõige tähelepanuväärsemad sündmused ukrainlaste rünnakud nii tiibrakettide kui mitmikraketiheitjatega HIMARS sihtmärkide pihta mitmetes kohtades, näiteks Tokmakis, Berdjanskis, Vassilivkas ja Skadovskis. Kõige rohkem vastukaja on saanud rünnak Berdjanskis, kus luksuslikus hotellis „Djuna“ oli ennast sisse seadnud kindral-leitnant Oleg Tsokov, kes väidetavalt vastutas rindelõigu eest, mis kulges lõunarindel Pologist lääne poole. Mees oli pääsenud elusalt raketirünnakust Svatoves (Luganski oblastis) möödunud sügisel, aga seekord nii hästi ei läinud ja Venemaa armeel on üks kindral vähem.

Ukrainal oli väike edenemine Robotinest ida pool, aga suuremaid muutusi seal rindel eile ei toimunud. Ukraina sillapea on jätkuvalt olemas Antonovi silla idapoolses otsas ning olemas on ka fotod, millelt on näha, kuidas Ukraina on tulistanud enne Oleškit olevat silda suurtükkidest, et takistada Venemaa rasketehnikal üle selle silla Antonovi silla suunas liikuda, aga suurtükid ei suuda enamat kui väikesed augud silla teekattes, seega rasketehnika liikumist see ei takista.

Venemaa kindrali hukkumisega seoses on z-kanalites palju juttu sellest, et suure tõenäosusega andsid infot kindrali kohta kohalikud elanikud. Sellega seos kirjutan omajagu kõmu tekitanud teleintervjuust, mis avaldati Venemaa meedias ning kus oma kogemustest Hersoni ja Zaporižžja oblastis räägivad Kurski oblastis elavad Margarita ja Roman Kvitsovid, kellest Margarita on prominentne meediapersoon, sest tema loodud „Margarita polgus“ on väidetavalt 2500 inimest, kes tegelevad okupeeritud territooriumitel kirjade järgi heategevusega (link kommentaaride osas). Nimelt on mõlemad intervjueeritavad äärmiselt pettunud, sest nende sõnul on vähemalt 70% nende oblastite okupeeritud territooriumitel elavatest inimestest Ukraina poolt. Kui võtta arvesse, et suur osa noorematest inimestest on sealt piirkondadest niigi lääne poole Ukrainasse liikunud, siis tüüpilise Venemaa nn vatniku pea ju plahvatab seda juttu kuuldes, sest propagandakanalites räägiti, et lausa 90% elanikest olevat hääletanud referendumil nö õigesti, aga nüüd on jutt, et kohalikud ütlevad otse, et minge minema, meile pole teie russkii mir’i vaja. Ahjaa, kõigele lisaks lobisesid jutukad Margarita ja Roman välja, et kolm nädalat tagasi korraldas Ukraina raketirünnaku Venemaa armee positsioonidele Mariupoli lähedal Jaltas ning seal oli hukkunud sõjaväelasi olnud ikka väga palju. Näis, kaua need inimesed veel Venemaal vabaduses viibivad.

Margarita ja Ruslan kurtsid, et oma reisid saavad nad teha ainult päevasel ajal ning okupeeritud territooriumile ööbima ei saa jääda, sest siis on päris suur võimalus, et hommikul enam üles ei ärkagi. Kütust nad okupeeritud territooriumite tanklatest ei saa, sest tanklate töötajad soovitavad sõita Venemaale ja Putinilt kütust küsida. Margaritat ja Ruslani ärritas eriti see, et need inimesed olevat rääkinud „mingis lääne-ukraina keeles“ ning nad imestavad, et sealsete elanike hulgas olevat nii palju reetureid. Ehk siis inimesed, kes elavad oma kodumaal ja vihkavad okupante, olevat reeturid, selline arusaamine siis. Margarita ja Ruslani sõnul olevat vaja kohalikke karta sama palju kui Ukraina armeed ning nende sõnul ei saa venelased ja ukrainlased enam kunagi vennasrahvasteks, sest venemaalaste vihkamine olevat Ukrainas nii suur. Omalt poolt lisan, et põhjusega vihatakse, aga kes käskis naabritele kallale minna?

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov rääkis, et 29. juunil olevat 35 Wagneri komandöri käinud Kremlis Putiniga kolmetunnisel kohtumisel. Peskovi kohta on liikvel nali, et küsitakse, et millal saab aru, kui Peskov ei valeta? Vastus: Siis, kui ta ei räägi. Vähegi Kremli teemaga kursis olevad inimesed on ülimalt skeptilised selles osas, et Putin, kes kardab ka platsil liikudes kõige väiksemat kõvemat heli, suudaks ühes ruumis olla inimestega, kelledest enamus on eriväljaõppega kogenud sõjamehed ning sama turvalisuse teema puudutaks ka komandöre endid, sest Surovikinit pole nädalaid nähtud ja kindrali enda lähedased on väga mures seetõttu. Siis ongi pigem küsimus, et milleks oli vaja Venemaa meedias sellist suure tõenäosusega valeuudist levitama hakata. Kui Putinil oleks kõik kontrolli all, ei eksisteeriks Prigožinit juba pikemat aega, aga selle asemel on jutt, kuidas president kohtus mässus osalenud inimestega ning Prigožin ise toimetab rahulikult nii Moskvas kui Peterburis. Erdogan ei suuda ilmselgelt sellist riigijuhti ülemäära tõsiselt võtta, kes isegi mässu mahasurumisega korralikult hakkama ei saa. Venemaa meedias on küll massiivne Prigožini mahategemise kampaania, aga see mõjub mässu kontekstis siidikinnastes tegutsemisena.

Krasnodaris lasti maha Stanislav Ržitski, mees, kes oli varem allveelaeva komandör, millelt lasti Ukraina suunas tiibrakette. Igal Levin kommenteeris seda nii, et nn Ukraina Mossad töötab ning sellise tegevuse eesmärgiks on likvideerida üks kurjategija nii, et ülejäänud 99 elaksid pidevas hirmus oma elu pärast.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Eestlased Ukrainas

TRENDING