Teet Kalmus: Krimmi silla ründamine oleks suur psühholoogiline löök Venemaale (1)
Eestlased Ukrainas | 06 May 2022  | EWR OnlineEWR
Krimmi sild. Foto: Росавтодор
Lahingutega seoses on suures osas seis sarnane eilsega, aga kaks aspekti tooksin siiski välja. Palju kõlapinda sai Ukraina kindral Zalužnõi kommentaar kontrarünnakute osas Harkivi ja Izjumi juures. Kui osa meediat tõlgendab seda kui operatiivtasandi pealetungi, siis tegelikkuses on tegemist taktikalise tasandi ettevõtmistega. Kontrarünnakute eesmärk on selge - seada ohtu Venemaa armee varustusteed Venemaalt Izjumini ning sundida Venemaad tegema valikut, et kas nad tugevadavad täiendavalt Harkivi suunda (aga see tuleks ju teiste suundade arvelt) või siis tõmbavad oma väed Harkivi poolt üldse ära ida poole. Samas ei tasu ootusi liiga suureks ajada, ei tänasel päeval ega lähinädalatel ei ole Ukraina armeel jõudu, et minna suurematele vasturünnakutele. Esimesed haubitsad M777 olevat juba töös, aga veel läheb aega, kui moodsa raskerelvastuse hulk muutuks rinnetel nii suureks, et see avaldaks sõja käigule selget mõju.

Olulised sündmused arenevad ka Mariupolis Azovstali tehases, kus vastupidiselt Putini lubadustele Venemaa armee läks pealetungile ning toimuvad rasked lahingud. Infot on sealt vähe, kuuldavasti sai Venemaa armee infot maa all olevate käikude kohta ning nad on osaliselt sinna ka sisse tungida jõudnud. Venemaa poole kaotused olevat väga suured, aga paistab, et seal on oluline 9. maiks mingi tulemuseni jõuda ning inimeludega selles kontekstis eriti ei arvestata, kuigi Putin mitte eriti ammu väitis vastupidist.

Palju juttu on olnud Krimmi silla võimaliku ründamise teemal. Asi sai alguse sellest, et ukrainlased tegid veebilehe, kus loetakse maha aega silla ründamiseni, mis pidavat toimuma 9. mail. Sellega seoses küsiti Venemaa poolel meedias kurikuulsalt Girkinilt, et kas see võib tõeks osutuda ning Girkin ei välistanud silla ründamist. Sellest omakorda keris paanikat edasi üles sotsiaalvõrgustikes, kuni selleni välja, et osad inimesed lahkusid Krimmist, sest varsti laskvat ukrainlased silla õhku ning Krimmi tagasi võttes nad ei andestavat Mariupoli ja Butša eest.

Reaalsuses on Krimmi silla ründamine problemaatiline, sest ukrainlastel endil ei ole rakette, mis nii kaugele lendaksid, ka on Venemaa väidetavalt paigutanud sinna võimsad õhukaitsevahendid, nii et teoorias ei tohiks raketid kohale jõuda, aga mäletame ju hästi raketiristlejat Moskva. Ukraina poolel tekib silla ründamise võimekus koos mitmitraketisüsteemiga M142 Himars, kui sellele paigaldada ballistiline rakett MGM-140 ATACMS, mille maksimaalne lennukaugus on 310 kilomeetrit. Ekspertide arvates ei pruugi üks rakett silla raudtee haru tõsiselt kahjustada, aga kui samasse kohta suunata korraga rohkem rakette, võib asi isegi õnnestuda. USA-l võib selle rünnakuga seoses olla huvi testida Venemaa S-400 tööd ballistiliste rakettide vastu, aga Ukraina jaoks oleks õnnestunud rünnak senise sõja vaat ei kõige suurem õnnestumine üldse, sest see lõpetaks raskerelvastuse juurdeveo senises mahus, aga oleks ka väga suur psühholoogiline löök Krimmi elanikele ning loomulikult ka Venemaale endale.

Relvastusest veel. Ukrainale lubatakse nii palju erinevat relvastust, et juba endal võtab ka silme eest kirjuks. Minu jaoks oli huvitav info, et sakslaste liikuvsuurtüki PzH 2000 tegevuse efektiivsemaks muutmiseks plaanitakse Ukrainasse tuua superradar Cobra, mille tööks on leida üles nii vastaste suurtükkide kui mitmitraketiheitjate asukohad ning anda vastav info edasi liikuvsuurtükkidele, kes suudavad kiirelt sinna pihta tuld anda. Tegemist on väga kalli kõrgtehnoloogilise seadmega (väidetavalt maksab 70 miljonit dollarit), mida tuleb ka hästi kaitsta vastase vastutegevuse eest. Aga see seade koostöös liikuvsuurtükkidega pidi väga suur jõud olema.

Britid omakorda annavad erinevaid droone, mis suudavad viia suuri raskusi punktist A punkti B. Räägitud on mudelitest Malloy T-150 ja Malloy T-400 (tehnilisi andmeid saavad huvilised ise internetist järgi uurida). Martlet LMM raketid jne jne jne.

Venemaa armee lennukid kardavad Ukraina õhutõrjet ja nii on nende pommitajad Su-25 hakanud ründama varasemast erinevalt - nad lendavad nii madalalt kui võimalik ja siis heidavad sihtmärkide suunas juhitamatud pommid, millel on küljes langevarjud, et plahvatus viibiks niikaua, et killud lennukit ennast ei kahjustaks. Kuuldavasti on sellisel kujul rünnakute efektiivsus madal, aga nagu öeldakse, et parem tühi koor kui üldse ilma munata olla.

Võeti kinni Venemaa armee diversioonigrupp, kellel oli seljas innovaatiline sõjaväevorm - ühel pool Ukraina kujundus, teisel pool Venemaa oma ning siis vajadusel sai lühikese ajaga teha ühest vormist teise, sarnaselt kahepoolse korvpallivormiga. Ukraina sõjaväelased võtsid omakorda Donetski piirkonnas kasutusele mannekeenid, pannes nad kaevikutesse nii, et Venemaa armee üksused neid näeksid ja nende pihta tuld annaksid, kulutades nii laskemoona.

Venemaa infoagentuur RIA tegi uudise, mille järgi söövat Ukraina sõdurid lahingusse minnes ameeriklastelt saadud imetablette, mis tegevat nad nn universaalseteks sõduriteks, kes midagi ei karda ja suudavad lahinguväljal teha asju, milleks Venemaa armee sõdurid võimelised ei ole. Sellist jama tuleb ajada, sest ei suudeta välja öelda tõelist põhjust - oma kodumaa eest võitlevad ukrainlased ongi nagu tõelised lõvid, erinevalt Venemaa sõduritest, kellel motivatsioon lahingusse minna on võrratult väiksem.

Huvitav uudis tuli Luganski oblastist, Svjata külast, kus okupandid otsustasid kolhoosi teha. Külainimesed aeti kokku ja anti teada, et nüüdsest on kõik tootmisvahendid ühised ja hakatakse koos majandama. Üks põllumees ei olnud sellega nõus, tulemuseks oli see, et õhtul sõitis tema majapidamise juurde Venemaa armee BTR, millest avati tuli majade pihta. Pererahval õnnestus ellu jääda, aga kahjustused varale on suured. Selline Russki Mir siis.

Hersoni linn on pikemat aega lukus ning seal on otsa lõppenud ravimid, ka toitu napib. Venemaa armee võtab inimestelt ära ka jalgrattad, sest nende abil oleks võimalik linnast kiiremini lahkuda. Ju siis kardetakse, et kui linn oleks avatud, siis jookseks see inimestest tühjaks ning ei saakski mistahes nn referendumit läbi viia.

Tänane viimane infokild tuleb Venemaalt, kus muidu jõuliselt pildil olnud Kadõrovi poolt tehtud videosid võib nüüd meediakanalites eetrisse lasta alles peale nende heakskiitmist teiste institutsioonide poolt. Ju siis on Kadõrovi jätkuvad üleskutsed Kiiev ja kogu Ukraina kiirelt ära võtta muutunud vastuvõetamatuteks ka Kremli peremehele endale.

Järgmine ülevaade pühapäeval.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
mike06 May 2022 09:22
Repass märkis, et Putini ametnikud on öelnud, et Baltikumil pole ajaloolist alust ja need on ebaseaduslikud riigid – see on sama, mida nad rääkisid enne sõda Ukraina kohta. Kolm Balti riiki ja Poola usuvad kindlalt, et pärast Ukrainat on nad Venemaa löökide nimekirjas järgmised. Nad näevad Venemaad eksistentsiaalse ohuna. Ja pole tõendeid selle kohta, et Putin oleks valmis Ukrainaga piirduma.
Küsimusele, kas sõda võib kesta veel aasta või kaks, nagu on räägitud, vastas Repass, et see on ilmselt tõsi.
https://eestinen.fi/2022/05/us...

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Ukrainas