Teet Kalmus: Kõige tulisemad lahingud käivad Severodonetski pärast (1)
Eestlased Ukrainas | 30 May 2022  | EWR OnlineEWR
Zelenskyy külastas pühapäeval Ukraina väeosi Harkivi lähedal
Eilsega võrreldes on rinnetel muutusi vähe. Kõige tulisemad lahingud käivad Severodonetski pärast, kus vaenlane on kohati linna serva jõudnud ning on alanud linnalahingud, aga selles sõjas on Venemaa armee linnalahingutes siiani õnnetu olnud ning kokkuvõttes on edu saavutatud ainult totaalse pommitamise ja purustamisega. Severodonetskil on Venemaa jaoks poliitiline mõõde, seega kulutatakse seal palju nii tehnikat kui elavjõudu, et iga hinnaga oma eesmärk saavutada. Pikemas perspektiivis on kujunenud olukorras Ukraina armeel mõistlik olukorra halvenedes liikuda üle Donetsi jõe Lõssõtšanskisse ning siis mitte lasta vaenlasel Donetsi jõge ületada nii põhja kui ida pool Ukraina väeüksustest. Antud hetkel pole taandumine päevakorral, aga sõjas on tihtipeale kõige mõistlikum säästa armeeüksusi, et saaks võitlust jätkata ning hiljem vastupealetungi teha.

Praeguses olukorras peab Ukraina pool püüdma teha kontrarünnakuid nii põhjas kui lõunas ning lõuna pool on nad suutnud luua intrigeeriva olukorra. Olukorra lühikirjeldus - lõunaridel on Dnepril ainult kaks ületamisvõimalust - üks sild Hersoni juures ning Nova-Kahhovka hüdroelektrijaama tamm. Kui Ukraina jõuaks vastupealetungiga hüdroelektrijaamani, siis nad jagaksid Dnepri läänekaldal olevad Venemaa üksused kaheks ning Krivoi Rogi pool oleks sisuliselt ümberpiiratud ehk nö kotis. Hüdroelektrijaama tammi ei saa ka purustada, sest see tooks kaasa katastroofi allavoolu asuvates asulates, sh Hersonis. Seal piirkonnas saab Ukraina kasutada läänest toodud raskerelvastust, mis võimaldab Venemaa suurtükituld hästi maha suruda. Lähipäevil saab olema huvitav jälgida, et kas Ukraina suudab seal edeneda või mitte, Donbassi lahingute seisukohast oleks edu vägagi tervitatav, sest sunniks Venemaad oma väeüksusi ümber paigutama.

Me teame omajagu ukrainlaste raskest olukorrast Donbassis, aga Donetski oblastis asuvate nn Donetski rahvavabariigi väeüksuste komandöride vestlustest selgub, et pole päris pilvitu taevas ka nende kohal. Nimelt, transport haavatute veoks ning väeüksuste varustamiseks toimub nüüd ainult pimedal ajal, sest valgel ajal olevat ukrainlaste droonid pidevalt õhus ning transpordivahenditega tehakse kiirelt 1:0. Liikuvate objektide hävitamiseks peaks sellisel juhul kõige paremini sobima tapjadroonid ja pisike Switchblade 300 saab tavalise veoauto liikumisvõimetuks muutmisega kenasti hakkama. Ka olevat neil seal rindelõigus suured kaotused elavjõus, peamiselt haavatutena ning sõdurite moraal rünnakule minemiseks madal.

Eile kirjutasin uunikumtankide T-62 rindeletoomisest Venemaa poolt ja sain ka natuke lisainfot. Märksõna on "kannibalism". Nimelt on Venemaal tankidega selline seis, et uuemate mudelite puhul kasutati paljusid konserveeritud tanke kui nö doonoreid, nendest võeti osasid, et remontida teisi tanke. Nüüd neid kasutada ei saa, sest pole piisavalt varuosasid, et neid töökorda saada. T-64 tankidega oli selline lugu, et kuna neid kasutab ka Ukraina armee, siis aastatel 2014-2015 anti need separatistidele, kes siis kuulutasid, et need olevat ukrainlastelt võetud trofeetankid. Ja siis ei jäänudki muud üle, kui võtta uunikumid. Nüüd tõsteti Venemaal lepinguliste sõdurite vanusepiir 65 peale, ju nad loodavad leida nii inimesi, kes neid tanke juhtida suudaksid, aga Venemaal on meeste tervisega lood viletsad, nende oodatav eluiga on nii madal, et kõbusa tervisega pensionäre ja pensionieelikuid on raske leida. Aga nagu venelased armastavad öelda, popõtka ne põtka.

Natuke täiendust ka Venemaa lepinguliste sõjaväelaste värbamise osas. Energiakandjate müügist raha tuleb omajagu ning eriti Venemaa vaesemate regioonide elatustaset arvestades on need summad ahvatlevad - lepinguga ühekordne tasu 250000 rubla, kuupalk 220000, keskmine või raskem haavatasaamine - 3 miljonit rubla, surm - 12 miljonit rubla. Viimatinimetatud summat ei maksta välja, kui inimene jäi sõjas teadmata kadunuks. Nii et eurooplaste poolt makstud rahad lähevad kõik rahu heaks ja eriti just Ungari soovib rahu, jätkates Venemaalt energiakandjate ostmist endises mahus (sarkasm).

Kui vahepeal lootis Venemaa, et tal õnnestub käima panna nn hallis tsoonis paralleelimpordi, siis Venemaa majanduseksperdi Dmitri Potapenko sõnul see lootus ei ole täitunud, sest teised riigid kardavad USA sanktsioone. Sellest, kui suur on hirm USA sanktsioonide ees, annab tunnistust kasvõi see info, et Kirgiisia ja Turkmenistan lõpetasid Venemaa telekanalite transleerimise.

Ukraina andmetel on Venemaa pannud Odessa ümbruse vetesse suurusjärgus 400-600 meremiini ja mere puhastamine miinidest võtab omajagu aega. Samal ajal pakkus Putin välja läbinähtavaga loogikaga variandi, et nad looksid nö humanitaarkoridori, mida mööda saaks vedada Ukraina vilja Venemaa poolt okupeeritud Ukraina sadamatesse, et see seal laevadele laadida. Tagamõte on selge - see raskendaks oluliselt Ukrainal vasturünnakute tegemist seal piirkonnas ning võimaldaks Venemaal Donbassis toimetada, karmata olukorra kriitlisemaks muutumist lõunas. Nii et lähimal ajal on raske näha edasiminekuid nn viljakriisi lahendamisel.

Relvastus. Sain jälle targemaks ning nüüd tean, et Poola toodab peamiselt importkomponentidest 155 mm liikuvsuurtükke AHS KRAB ning saadab neid nüüd 18 ühikut ka Ukrainasse. Ukraina poolelt on tulnud infot, et USA initsiatiivil tuuakse Ukrainasse lausa sadades liikuvsuurtükke M109 A6 "Paladin", mis on selle liikuvsuurtüki eelmine põlvkond, aga tegemist on lahingutes suure jõuga, sest nad lasevad täpselt ja kaugele. Kas Ukraina saab ka seitsmenda põlvkonna M109 liikuvsuurtükke, seda veel päris täpselt ei teata, aga räägitakse, et ka see variant ei ole välistatud. Mitmikraketiheitjate osas ma ise väga loodan, et USA heakskiidu korral oleks rakettide näol oleks tegemist juhitavate rakettidega, mis võimaldaks iga raketiga täpselt sihtmärki tabada. See muudaks kiirelt mängu.

Järgmine postitus kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
tehnik31 May 2022 13:30

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Ukrainas