Suur pildigalerii
Pühapäeval, 26. jaanuaril kogunes Tallinnas rahvusraamatukogu suurde konverentsisaali pea sadakond ajaloohuvilist, et kuulda üksikasju Tartu rahulepingu kohta ja mõelda kaasa idapiiri küsimustes.
Hümni laulmine Tartu rahuläbirääkimiste 100. aastapäevale pühendatud konverentsil rahvusraamatukogus. Foto Urmas Saard
Ettevalmistatud teemadega esinesid Rein Koch, Aldo Kals, Henn Põlluaas, Jüri Adams, Rein Einasto, Jüri Estam ja Ando Leps. Põhiettekannete järel võis kasutada avatud mikrofoni. Sõna võtsid Mart Niklus ja teised. Seitsme põhiettekandja analüüsid, seisukohad ja arvamused on põhijoontes kättesaadavad äsja ilmunud kogumikus „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020”.
Pildigalerii siit http://www.kylauudis.ee/2020/0...
Rein Koch mõtestas lahti rahulepingu artikleid ja ütles lõpuks kokkuvõtvalt, et kuigi juriidiline tekst koostati lühikese ajaga, on kirjapandu sisukas, täpne ja kahtlematult suurepäraseks näiteks ning eeskujuks meie riigi praegustele ja tulevastele diplomaatidele. Vähe teada faktina rääkis ta sellest, kuidas Lenin tegi juba pool aastat pärast lepingu allkirjastamist ülesandeks Eesti piiriäärseid alasid rünnata ja üles puua sada kuni tuhatkond ametnikku.
Henn Põlluaas tsiteeris õigusteadlast Enn Sarve, kelle sõnul avaldub Tartu rahulepingu tähtsus eriti selles, et see on proovikivi Vene tuleviku ennustamiseks. „Kui Vene on Tartu rahulepingut uuesti tunnustanud, siis – ja alles siis – võime öelda, et Venemaast võib hakata lõpuks ometi demokraatiana asja saama,” on öelnud Sarv. Samuti tsiteeris Põlluaas marssal Mannerheimi. Temale kuuluvad sõnad: „Kui üks rahvas loobub jalatäiestki oma maast, ei vääri see rahvas vabadust.”
Jüri Adams arutles, et meie lähiajaloo piiriläbirääkimiste teema kohta pole kahjuks piisavalt teaduslikke uurimusi. Adamsi kõige üldisem küsimus, millele ta püüab vastust leida, on sõnastatud selliselt: „Kas piiriläbirääkimisi üldse toimus? Kas toimunut on põhjust piiriläbirääkimisteks nimetada?” Adamsi sõnul pole teada, et olnuks mingit alalist või ajutist organit, mille ülesandeks oleks olnud piiri kulgemise üle läbirääkimiste pidamine Venemaaga.
Rein Einasto on aina imetlenud Eesti demokraatliku vabariigi valitsuse volinike Jaan Poska, Ants Piibu, Mait Püümanni, Julius Seljamaa ja Jaan Sootsi diplomaatilist tarkust rahulepingu juriidilisel põhjendamisel. Tallinna Tehnikakõrgkooli emeriitprofessor on geoloogina korduvalt Petserimaad külastanud. „Ida-Petserimaa ulatuslik , kesk- ja hilisdevoni piiriperioodil – 386-380 miljonit aastat tagasi tekkinud paeplatoo koos pankrannikule sarnase astanguga, rohkete paemurdudega, rikkaliku fossiilse elustikuga, kipsivahekihtidega on oluline osa Eesti kui üleilmselt ainulaadse paemaa tervikust,” kirjutab Einasto kõneks olevas raamatus.
Jüri Estami hinnangul ei tohiks Eesti ennast pidada 1975. aasta Helsingi protsessiga seotuks, sest tollel hetkel okupeeritud Balti riikide esindajaid Helsingis polnud. Lääneriikidel polnud vähimatki õigust meie riigipiiride asukohaga mängida. Estam tõdes, et meil ei tarvitse tulla praegusest paremat aega Petserimaa ja Narvataguste valdade küsimustega tegelemiseks.
Urmas Saard
