Tarduv õnn - Riina MÄRKMIK
Eestlased Kanadas | 07 Jan 2022  | Riina KindlamEesti Elu
Õnnevalang, õnnepalang

Muhu saarel tulid vana-aastaõhtul Madis Rehepapi pere külmas veest karastunud tinatükid välja sellistena. Mida võisid õnnevalajad loota neis näha? Pereisa Madis on muuseas õppinud Bentley Ülikoolis Bostonis, nüüd tegutseb töö kõrvalt Muhu Merepääste Seltsi juhatuses.


Connecticutis valati palju siledamaid ja madalamaid õnnekujusid vana-aastaõhtul. Selgus, et tegemist on hoopis teise metalli galliumiga, mida pereema Merike Barborak spetsiaalselt õnnevalamiseks tellis. Sädelused lisati ülesvõttele arvutiga juurde. Üks imetleja väitis nägevat koheselt lendavat inglit ja lõvi ning kinnitas, et need on „head märgid“.


Mis on piltidel? Valangud, vormid, aga mille? ÕNNE! Õnne tuleb otsida, õnn on valaja ja vaataja silmis. Õnnetina valamine uusaastaööl on mitusada aastat vana rahvakomme nii meil kui ka naabritel soomlastel ja lätlastel, sakslastel ja teistelgi. Õnnetina kuju järgi saab ennustada järgmise aasta sündmusi, mis loodetavasti toovad endaga kaasa rõõmupalangu ehk lõõma. Ega põneval ööl enam kaugel pole ka uusaasta koidupalang, taevalõõm!

Kui sada aastat tagasi sulatasid lapsed õnnetina saamiseks üles isa püksinööbid või äkki tinasõdureid, siis 20. sajandil tulid poes müügile nii tinavalamise kulp kui ka õnnetina. Tina sulatatakse ja seejärel valatakse külma vette, kus see uuesti tardub, omandades erilise kuju. Selle erilise kuju järgi siis ennustatakse järgmist aastat. Õnne valatakse alati igale pereliikmele eraldi. Veest välja võetud tinakujundilt vaadatakse koos selle pereliikme tulevikku. Kui tinatüki kujust pole võimalik midagi välja lugeda, võib kasutada ennustamiseks seinale tekkivat varju.

Kujude tähendusi on välja mõeldud palju. Neid võib leida hulgi, kui internetis otsida märksõna „õnnevalamine“. Näiteks hobune > uus sõiduk; kala > hea sõber; kroon > pulmapidu; peeker või karikas > mugav elu. Süda, laev, vanker või võti on vist kergemini lahti mõtestatavad. Mida rohkem säbrukesi, seda kirjum elu. On ka arvatud, et kui õnnetinaks osutub peenike pudi, on õnn järgneval aastal õrn ja kipub kergesti purunema. Või saad hoopis palju (peen?)raha!

Kolme aasta tagune uudis: „Terviseamet hoiatab: õnnetina valamine on ohtlik“. Sellised lood on tõesti, et õnnetina võib sisaldada kuni 95% ulatuses pliid, mis on ohtlik nii tervisele kui ka keskkonnale. ÕNNEks tegeletakse selle ainega vaid põgusalt kord aastas ning ÕNNEks on võimalik õnne täitsa edukalt valada ka sulatatud suhkru või mesilasvahaga!

„Suhkruga õnne valamine toimub samal põhimõttel nagu tinaga. Suhkur sulatatakse paksupõhjalisel pannil või potis võimalikult vedelaks ning kallatakse külma vette hanguma. Paremini sobib sulatamiseks rafineeritud suhkur. Prügikasti viskamise asemel võib valatud õnne hiljem lihtsalt ära süüa!“ kirjutatakse Ökopere blogis. Sarnastest alternatiivsetest ja turvalisematest õnnevalamise viisidest kirjutatakse üle Euroopa, kuna rahvaid, kelle jaoks taoline ennustamise vorm on traditsiooniks, on palju.

See komme sai alguse juba Antiik-Kreekas ning sulametalliga ennustamise ingliskeelne nimi molybdomancy on vanakreeka keelsetest sõnadest molybdos (tina) ja -mancy (ennustamine). Sulavahaga ennustamine kannab samuti vanakreeka keelest pärit nime carromancy. Vana-aastaõhtu õnnevalamisel tekkinud kujude tõlgendamine on ettekujutusvõimet nõudev kunst. Optimism ehk helgus kulub ka alati ära. Ega see mööda külgi maha jookse, vaid tardub kiirelt külma ilmaga. Hangugu ning kinnitugu õnn, rõõm ja lootus te südametesse, nagu sädelev vanarahva komme seda ette näeb.


Riina Kindlam, Tallinn

 
Eestlased Kanadas