Tallinn: Nurgakivi Vabadussõja mälestusehisele
Eestlased Eestis | 12 Jun 2012  | EWR OnlineEWR
www.DELFI.ee

Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras panid täna Kaitseväe kalmistul nurgakivi taastavale Vabadussõjas langenute mälestusehisele.

Kaitseminister ütles nurgakivi asetamisel, et tänaseks on taastatud pea kõik Vabadussõja mälestusmärgid üle Eesti. „Üheks viimaseks auvõlaks Vabadussõjas langenute ees ongi jäänud veel kaitseväe kalmistu mälestusehise taastamine algsel kujul,“ sõnas Reinsalu.

„Pikemas perspektiivis on kaitseministeeriumi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi kohuseks taastada kogu kaitseväe kalmistu sellisena, et see kujuneks väärikaks viimaseks puhkekohaks kõikidele sinna maetutele,“ lisas Reinsalu.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul hoiab Eesti riik ilmasambana meie ühist maailmapilti, kultuuriruumi ja meid rahvaks ühendavat väärtuste süsteemi.

„Eesti kultuur ja ajalugu on meie sisemine, viimane ja kõige olulisem kaitseliin. Niikaua, kui seisavad meie rahva mälestusmärgid, on ka meie rahvas vaba ja riik iseseisev,“ sõnas Terras.

Algne mälestusehis Vabadussõjas langenutele projekteeriti arhitekt Edgar Johan Kuusiku poolt ning valmis 1928. aastal. Neljast nurgast massiivsetele kolmiksammastele toetuv mausoleum oli kaheksa meetrit kõrge ning asetses 1,2-meetrisel vundamendil, millel oli paeplaatidega kaetud raudbetoonpõrand. Paest seinte sees oli tugevduseks raudbetoonist ringtala. Sammaste alused, põrandaplaadid ja fassaadid olid Lasnamäe paest; kaared, urni jalam ning reljeefid nn Saaremaa marmorist ehk dolomiidist.

Monument hävitati Nõukogude võimude poolt 1950. aastal. Valitsuse koalitsioonileping näeb ette mälestusehise taastamise tema algsel kujul.

Riigihanke Vabadussõja mälestusehise taastamiseks võitis OÜ HR Restauraatori ja OÜ Dolokivi ühispakkumine. Monumendi taastamine algas mais ning lõppeb hiljemalt selle aasta lõpuks.

 
Eestlased Eestis