Tallinn narris rahvamuusikuid Maaleht
Eestlased Eestis | 05 Mar 2009  | EWR OnlineEWR
Tallinn laskis käest ainukordse võimaluse kutsuda külla ligi 6000 rahvamuusikut ja -tantsijat Euroopa eri riikidest.

"Seda festivali on Eestisse oodatud viis aastat ja selle ärajätmine näitab Tallinna Euroopale linnana, mis ei väärtusta rahvakultuuri ega taju selle mõju rahvusvahelisel tasandil," ei hoia kultuuriminister Laine Jänes oma pahameelt vaka all. "See mõjutab kahjuks kogu Eesti mainet."

"Mul on juhtunust kahju ja Tallinna pärast häbi," lisab Eesti Europeade'i komitee juhatuse liige Valdo Rebane. "Linn on meie põhjendatud lootusi ja ootusi narrinud ning petnud."

Ebarealistlik plaan

Jutt käib rahvusvahelisest rahvakultuurifestivalist Europeade, mis toimub alates 1965. aastast ning on Euroopa suurim. Igal aastal peetakse festivali eri linnas ning aastal 2011, mil Tallinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit, pidi see jõudma Eestimaa pealinna. "Welcome to Estonia!" ehk "Tere tulemast Eestisse!" seisis pilkupüüdva reklaamina punastel särkidel, mida paarsada eestimaalast alles mullusuvisel Europeade'il Šveitsis Martignys seljas kandsid.

Viisteist aastat Eesti tantsu- ja laulurahvast sellele festivalile viinud Valdo Rebase kinnitusel oli Tallinna-Europeade'i vastu väga suur huvi ning see oleks siia toonud paarsada kollektiivi üle kogu Euroopa. Ka Laine Jänes usub, et eestimaalaste laulu- ja tantsupeotraditsiooni arvestades olnuks soe vastuvõtt külalistele tagatud.

"Selle ürituse ärajätmine kultuuripealinnaks olemise aastal on suur löök kõigile osalejatele ja publikule Eestist ning muidugi väliskülalistele," nendib kultuuriminister. "Samas on majandusliku surutise ajal oluline leida just neid võimalusi, mis tekitaks Eesti vastu huvi, tooks väliskülalisi ja looks rahvusvahelisi kontakte. Selleks sillaks oleks võinud edukalt olla festival Europeade."

Abilinnapea Kaia Jäppinen põhjendab festivali ärajätmist liiga suure maksumusega. Esialgsete arvestuste järgi sai ta korralduskuludeks ligikaudu 30 miljonit krooni, mis moodustab tema sõnul kuuendiku kõigist kultuuripealinna projekti kuludest.

"Kui arvestada keerulist majandussituatsiooni ja seda, et kultuuriministeerium ei ole pidanud kinni lubadusest kultuuripealinna projekti linnaga võrdsetel alustel rahastada, otsustas SA Tallinn 2011 nõukogu, et Euro­peade'i korraldamine Tallinnas ei ole realistlik," tõdeb Jäppinen.

Liiga sinisilmsed

Ka usub abilinnapea, et kuna kultuuripealinna programmi raames leiab aset ka noorte laulu- ja tantsupidu, ei ole kahe nii suure samalaadse sündmuse korraldamine otstarbekas. Jäppinen pole nõus ka väitega, nagu oleks Tallinn rahvusvahelisest festivalist huvitatud inimesi alt vedanud.

"Linn ei ole rahvusvahelise Europeade'i organisatsiooniga siduvat lepingut sõlminud ja seega pole fakt, et see festival 2011. aastal tingimata Tallinnas toimub, kunagi kindel olnud," kostab Kaia Jäppinen.

Valdo Rebase sõnul on Tallinn alates 2004. aastast jaganud positiivseid signaale Europeade'i korraldamise osas. Tagantjärele heidab ta endale ette liigset sinisilmsust ja nendib, et oleks pidanud kohe Tartuga asju ajama. Ka ei usu ta Kaia Jäppineni rahapuuduse-juttu ning nimetab festivali maksumuseks 15 miljonit krooni ehk poole väiksema summa kui abilinnapea poolt pakutud.

"Pea kogu raha oleks jäänud Tallinna - väljakute ja ruumide üür, tehnika, turvameetmed, trans­port, inimeste majutus ja toitlustus," loetleb Rebane. "Nüüd aga jäädakse Tallinna meenutama kui ainukest linna, kes 45 aasta jooksul lubadustest taganeb."

SA Tallinn 2011 juhataja Mikko Fritze kinnitusel on Europeade'i festival siiani ainus projekt, millest on tulnud loobuda. 2004. aastal toimus Europeade Riias ning tänavu suvel tuleb Leedus Klaipedas.

 
Eestlased Eestis