Brent Pere, Marko Tooming
Foto: Rahvusraamatukogu koledad kohad Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Sirkel & Malli peaarhitekt Lembit Tork.
https://kultuur.err.ee/973043/...
Valitsuskabineti otsus eraldada raha rahvusraamatukogu renoveerimiseks tähendab seda, et kehvas seisus hiigelhoone tehakse aastaks 2026 korda ja enam veel – tulevikus mahub samasse majja ära ka rahvusarhiiv. 2022. aastal algavad mahukad renoveerimistööd lähevad maksma üle 60 miljoni euro.
Täpsemalt kulub Tallinnas Tõnismäel asuva rahvusraamatukogu hoone renoveerimiseks kokku 63 miljonit eurot. Selle rahaga tehakse ära nii remont kui ostetakse tänapäevane tehnika. Hoone valmis 1993. aastal, kuid juba siis jäid paljud asjad poolikuks või välja ehitamata, ütles rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.
Veerand sajandit tagasi avatud rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone on pikalt olnud rekonstrueerimise ootuses, kuna hoone on ebaökonoomne ja ruumiplaan ei vasta tänastele vajadustele. Uuendamist vajavad ka hoones olevad kommunikatsioonid.
"See maja on väga kehvas seisus. Kõige suuremad probleemid on seotud taristuga, mis on amortiseerunud, ja vundamendiosadega, mis on omal ajal puudulikult ehitatud. Nii et suur osa sellest loost on seotud ajaga, millal see maja valmis. Nagu ka auditi käigus selgus, siis on kohati puudu mõned materjalid või siis on need materjalid tänasel päeval juba ajale jalgu jäänud," rääkis ta.
Andresoo sõnul pole aga tegu lihtsalt remondiga, vaid majale antakse täiesti uus elu.
Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueeritakse täielikult, muuhulgas uuendatakse kommunikatsioonid, muudetakse ruumiplaneeringut ning maja muudetakse energiatõhusamaks. Uuendatud raamatukokku kolivad lisaks rahvusraamatukogule ka rahvusarhiivi Tallinna üksused.
"See on ju avalik ruum, mis sisaldab Eesti kultuuripärandit, millele on selle maja kaudu juurdepääs. Me tahame seda rikkust jagada, ja väga hea meel on, et meiega ühinevad ka rahvusarhiivi Tallinna üksused, mis loovad sisu sellele majale veelgi juurde ja mille kaudu tekib suurepärane sünergia pakkuda kultuuripärandit," lausus Andresoo.
Valitsuse otsus: raha saavad rahvusringhäälingu maja ja rahvusraamatukogu (1)
Lisaks raamatukogule plaanitakse tulevikus panustada ka tööruumidesse ning kontoritesse. Midagi juurde olemasolevale hoonele selleks aga ehitama ei pea. Majas on juba praegu palju kasutuseta ruume, mis tulevikus leiavad otstarbe.
"Me avame ka – ma väga loodan, et see juhtub – raamatukogu viimase korruse, mis on tänasel päeval täiesti kasutamata ja mis on tegelikult väga suure potentsiaaliga ala. Me loodame seal avada ala, kus on võimalik vaadata filme rahvusarhiivi filmiarhiivist ja see ei pruugi olla ainult filmisaal, vaid multifunktsionaalne saal. Ja muidugi need terrassid, mis seisavad kasutamata ja on lõpule ehitamata, nii nagu ka amfiteater, mis maja taga on ja mis jäi omal ajal välja ehitamata. Me oleme ka Tallinna linnaga läbirääkimisi pidanud, et kuidas avada rahvusraamatukogu ümbrust ja seotud alasid linnarahvale," rääkis Andresoo.
Projekteerimine võtab 18 kuud
Valitsus eraldas selle aasta riigieelarvest 1,3 miljonit eurot hoone rekonstrueerimistööde algatamiseks, sellest summast jagub hoone projekteerimiseks. Neljapäeval allkirjastasid Riigi Kinnisvara AS ning hanke võitnud Sirkel & Mall rahvusraamatukogu projekteerimislepingu. Projekteerimine võtab aega poolteist aastat.
"Kuna hoone on muinsuskaitse all, võtame rekonstrueerimisel, eriti sisekujunduses, kasutusele tehnoloogiaid ja materjale, mis haakuvad hästi olemasolevaga. Eduka lõpptulemuseni jõudmiseks konsulteerime projekteerimise käigus autorarhitekti Raine Karpiga ja originaal sisearhitekti Sulev Vahtraga," ütles Sirkel & Malli peaarhitekt Lembit Tork.
Renoveerimistöödega on plaanis alustada 2022. aastal.
Hoone rekonstrueerimise planeerimiseks allkirjastasid jaanuaris lepingu rahvusraamatukogu, Riigi Kinnisvara AS ning haridus- ja teadusministeerium.
Rahvusraamatukogu arhitekt on Raine Karp ja sisearhitekt Sulev Vahtra, hoone ehitamist alustati 1985. aastal ning see valmis 1993. aastal.
