Hoolimata sellest, et eelarvepositsioon on viimasel ajal nõrgenenud, prognoosib S&P selle tugevnemist keskpikas vaates arvestades uue valitsuse poolt vastuvõetud tulude suurendamise meetmeid. Teatud kulutuste vajadus siiski püsib, mis on seotud peamiselt kaitse- ja energiajulgeoleku kuludega.
S&P kirjutab raportis, et Eestit mõjutavad Venemaa sõja arengud kaudselt. Sõja edasist laienemist S&P ei näe ja Eesti julgeolekut toetab ka kuulumine NATOsse. Küll avaldab majandusele mõju Skandinaavia ja Lääne-Euroopa kaubanduspartnerite kahanenud nõudlus.
Tööturg on hästi vastu pidanud, tööhõive oli 2022. aasta lõpul üle aastate kõrgeim ja töötus oli 2023. aasta märtsi seisuga 5,3 protsenti (2022 .aastal 5,6%). Positiivne on ka see, et üle 50% tööealistest Ukraina migrantidest on leidnud Eestis töö. S&P prognoosib töötuse suurenemist sel aastal arvestades kahte faktorit: töökohtade vähenemise tõttu tööstuses ja statistikasse jõudvate Ukraina sõjapõgenike andmete tõttu.
Raportis tuuakse välja ohukohana, et majanduskasvu riskid võivad realiseeruda, kui sõjast tulenevalt tarneahelate häired ja kõrgem inflatsioonitaseme püsivad kauem. See õõnestaks majanduskasvu, konkurentsivõimet ja eelarvedünaamikat.
S&P prognoosib 2023. aasta lõpuks Eestile 1 protsendist majanduslangust. Eelarvepuudujääk langeb 2023. aasta SKP 3,1 protsendilt alla 2 protsendini SKPst aastaks 2026, seda tänu vastuvõetud tulumeetmetele ja majanduse taastumisele. Majanduskasvu taastumist oodatakse keskmiselt 3 protsendi juurde aastatel 2024-2026. Inflatsioon, mis energiahindade šoki tõttu oli 2022. aastal keskmiselt 19,4 protsenti, langeb 2023. aasta lõpuks 9 protsendi lähedale.
S&P sõnul viiks Eesti reitingu langetamiseni, kui sõda mõjutaks oodatust enam Eesti majandust, riigirahandust ja konkurentsivõimet. Reitingu muutmist negatiivsest stabiilseks kaalutaks sel puhul, kui sõjariskid vaibuks ega kaasneks pikaajalisi mõjusid Eesti majandusele ja konkurentsivõimele.
Allikas: Eesti Rahandusministeerium