Ürituse eesmärk on rõhutada, et Narval oli 17. sajandil oluline roll tänapäeva Leningradi oblasti ala sisselülitamisel Euroopa kultuuriruumi ja et sellel eesmärgil tegutsenud väljapaistev kultuuri- ja kirikutegelane Heinrich Stahl on täna siin unarusse jäänud. Lisaks sellele pöörame tähelepanu sellele, et eesti kirjakeele rajaja Stahl on elanud ja tegutsenud Narvas: Narval on tõsiseid seoseid eesti kultuuri arenguga.
https://www.ut.ee/et/uritused/...
Eesti Ingeri oli Eesti Vabariigile kuuluva ajaloolise Ingerimaa äärmise lääneosa, Narva-taguste alade lnimetus. Jaanuaris 1919 läks see väike ala Eesti Vabadussõja käigus Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus. Praegu kuulub see de facto Venemaa Leningradi oblasti koosseisu.
Eesti ingerisoomlastel on soov tähistada väärikal moel Eesti-Ingeri maa-ala liitmist Eesti Vabariigiga. Avatakse ka Heinrih Stahli, esimese eesti keele grammatika autori mäleststahvel.
Heinrich Stahl sündis umbes 1600 Tallinnas. Ta õppis kolmes Saksamaa ülikoolis. Töötas Peetri, Järva-Madise ja Kadrina kirikutes õpetajana, Tallinna Toomkiriku ülempastorina. Stahl kirjutas esimese eesti keele grammatika ühes sõnastikuga "Auführung zu der Estnischen Sprach" (1637). Ta määrati 1641 Ingeri ja Alutaguse superintendendiks. Uues ametis püüdis parandada Ingerimaa (täna Leningradi oblasti kuuluva, aga tollal Rootsi kuningriigi alluvuses oleva ala) kiriku- ja kooliolusid. Suri Narvas 17. juunil 1657. Niisiis on eesti kirjakeele rajaja elu viimane periood (15 aastat) seotud Kirde-Eesti ja täpsemalt Narvaga. Stahli loomingut on viimasel ajal intensiivselt uuritud: Tartu keeleteadlaste sulest on ilmunud tema eestikeelsete tekstide sõnastik (Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015) ja ka monograafia tema elu ja loomingu kohta (Lotman, Piret: Heinrich Stahli elu ja looming. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2014). Aeg on tutvustada meie kirjakeele suurkuju just piirilinnas, kus eesti kultuuriga seotud mälestusmärke ja mälestustahvleid on ülivähe. Sarnaselt Kadrina kiriku seinal olevale mälestustahvlile paigaldame Stahli mälestustahvli ühele luteri kiriku seinale. Aleksandri kirik on kõige suurema Eesti sakraalehitusena kõige parem koht Stahli mälestuse jäädvustamiseks.
Toetab Eesti Kultuurkapital.
Korraldaja:
Szilard Toth
Toimumiskoht:
Narva Aleksandri Suurkirik
URL:
https://ingerimaa.org.ee/arhii...
Sündmuse kategooria:
Muud üritused