Risto Veskioja
Soome politsei: paljud eestlastest ehitajad kipuvad siin sotsiaalsete probleemide tõttu tihti alkoholi tarbima ja omavahel kaklema
Mobiilifoto: Andres Putting
Helsingi politsei ülemkomissar Tuomo Lotta ütles intervjuus Delfile, et eestlaste rahurikkumiste ja kuritegude taga üle lombi on mitmeid põhjuseid. Nende seas näeb politseipealik peamistena aga näiteks eestlastest ehitajate sotsiaalseid probleeme välismaal, mis omakorda ajab mehed jooma ning omavahel kaklema.
Artikkel DELFI: https://www.delfi.ee/news/paev...
Soome politseikomissar Tuomo Lotta selgitas, et eestlaste kuriteod moodustavad Soomes umbes 1,8 kuni 3 protsenti kõigist kuritegudest, olenevalt kuriteo tüübist.
"Näiteks moodustavad eestlaste vargused kõigist vargustest ligi 5 protsenti ning purjus peaga autojuhtimised kõigist sellelaadsetest juhtumitest ligi 10 protsenti," ütles Lotta Delfile ning lisas, et eestlaste kuritegude arv on hakanud kasvama alates 2007. aastast.
Lotta tõi samuti välja, et võrreldes teiste piirkondadega on kõige suurem eestlaste kuritegude määr Helsingis Espoo ja Vantaa äärelinnades, kus see ulatub 5-7 protsendini, olenevalt kuriteo tüübist.
Rääkides peamistest eestlaste kuritegudest Soomes, ütles Lotta, et eestlased kipuvad enim varastama poest, ehitusplatsidelt, tanklatest ja purjus peaga autoga sõitma.
Politseijuht rõhutaski, et üks suurimaid probleeme Soomes on eestlaste purjus peaga rooli istumine. Näiteks Helsingis moodustavad purjus juhtimistest eestlastega seotud juhtumid ligi 32 protsenti ehk sisuliselt iga kolmas Helsingis tabatud joobes juht on eestlane.
Lisaks sellele, et istutakse purjus peaga rooli, kiputakse Lotta väitel ka pärast kuriteolt tabamist tihti võimuametnikega kaklema ning muututakse agressiivseks. "Seega peab politsei tihti nende vastu jõudu kasutama ning neid maha rahustama," räägib Lotta, kuid lisab kohe, et selline käitumine on täheldatav üldjoontes ka paljude teiste kinnipeetute puhul.
Eesti ehitajad kipuvad jooma ja kaklema
Põhjuseid kuritegude taga on aga politseijuhi sõnul mitmeid. Näiteks toob Lotta välja, et alates 2007. aastast, kui Eesti liitus Schengeniga, on eestlaste arv Soomes aasta-aastalt hüppeliselt kasvanud ning võrreldes selle ajaga on eestlaste arv sisuliselt kahekordistunud.
Samas näeb Lotta aga kuritegude taga ka sotsiaalseid probleeme. "Siinsetest ehitajatest moodustavad eestlased märkimisväärse osa. Neil on aga sotsiaalseid probleeme välismaalaseks olemisega, mille põhjuseks on eelkõige kõrge alkoholitarbimine, kehvad elamistingimused ja omavahelised tülid," ütleb Soome politseijuht Lotta.
Mees lisab ka, et eestlaste kuritegude arvu tõstab Soomes suur vahelejäämine tollis ning suur avariide arv Helsingis, kus ka suur osa eestlastest resideerub. "Eks peamised põhjused olegi seotud alkoholi ja vajadusega varastada. Tavalise perekonna ning turistidega Helsingi politseil aga probleeme igapäevaselt ei ole," lisas Lotta lõpetuseks.