Salme Purre 100 aastat ja kontsert „Kojutulek“
Kultuur | 11 Aug 2006  | EEEWR
TIIU PETERSTRÖM

Kiirustasin 6. juunil üle Raekoja platsi kümne lillekimbugaga Mustpeade Maja suunas. Need olid ettenähtud üleandmiseks solistidele ja koorijuhtidele, kes esinesid kontserdil „Kojutulek”, mis oli minu sünnipäevakink mu emale Salme Purrele, kes 16. juulil sai 100-aastaseks. Tema juured on Vahastust ja Tallinnast, aga ta on elanud suurema osa oma elust Rootsis, kus ta võttis endale eluülesandeks Eesti muusika loomise.

Salme Purre sündis 16. juulil 1906. Tema vanaisa Karl Kirschbaum oli Vahastu kiriku asutaja ja Vahastu külas aastakümneid köster, kohaliku kooli esimene õpetaja ja juhataja (1858-1892), muusikainimene ning mitmel viisil küla elanike toetaja ja aktiivne tegutseja.

Kui olin oma esimesel külaskäigul Vahastus, ütles üks vanem Vahastu elanik mulle Karl Kirschbaumi kohta: „Tema oli nagu meie Mooses.” Ta poeg Karl Kirschbaum (noorem) oli samuti kooliõpetaja ja juhataja (1892-1904). Kokku juhtisid isa ja poeg Vahastu kooli 46 aastat!

Hiljem siirdus noorem Kirschbaum ärimeheks ja muusikategelaseks. Ta asutas Tallinna Meeskoori ja oli selle esimene koormeister enne Konstantin Türnpud. Praegune Türnpu-nimeline Meeskoor tähistab tänavu oma 90. juubelit.

Mu vanaisa Karl Kirschbaum oli emale suureks eeskujuks ja õpetas oma lastele klaverimängu. Meeskoor harjutas Niguliste tänaval nende kodus. Salme jälgis lapsena suure huviga kooriharjutusi kardina tagant. Karl Kirschbaum suri 1920, kui mu ema oli 14-aastane.

Täiskasvanuna elas ema Vahastus ja Kuimetsas (kus mina sündisin).

Ema astus oma isa jälgedes, kirjutades klaveripalu, milliseid ta ka ise esitas. Kaalukam osa Salme Purre loomingus on jäänud aga koorilauludele, mis on olnud edukad paljudel ülemaailmsetel eesti heliloojate lauluvõistlustel. Laulutekstidena on ta kasutanud eesti luuletajate loomingut, eriti looduslüürikat ja eesti rahvaviise.

1944. a. lahkusime Eestist ja siirdusime hiljem Rootsi. Ema jätkas seal oma loometööd enam kui poole sajandi vältel — kuni aastani 1998. Laulud, millega ta võitis koorilauluvõistlusel 1998, valmisid tema 92. eluaastal.

Mu ema on tagasihoidlik inimene. Mäletan lapsepõlvest teda istumas klaveri taga oma loomingu juures. Ta ei osalenud Stockholmi muusikainimeste seltskondlikus elus. Tema laule on lauldud rohkem Kanadas, USA-s ja Austraalias.

Kahjuks pole mu emal olnud võimalust vaba Eestit külastada. Arvan, et ta lükkas Eesti-reisi aina edasi, sest pärast enam kui 50 Rootsis elatud aastat oleks tal ilmselt raske kõiki moodsa aja muudatusi näha ja võibolla tunneks ta end kodumaal võõrana. Mälestused ja soojad tunded Eesti vastu elavad aga seda tugevamini edasi ema südames.

Nüüd külastan teda päevast päeva vanadekodus. Meil on palju rääkida, ema mõtted ja mälestused on ikka veel selged.

2003. a. sain kirja dirigendilt, laulu- ja rütmikaõpetajalt Ene-Reet Ehalalt, kes oli leidnud andmeid minu ema kohta mingist arhiivist ja küsis luba lülitada kaht tema koorilaulu kogumikku „Laule neljal häälel”. Ema oli selle üle väga rõõmus ja liigutatud. Sellega algas meie tutvus. Viimase aasta jooksul on Ene-Reet Ehala süvenenud töösse, et koostada kolm kogumikku ema lauludest nais-, mees- ja segakoorile.

Ene-Reet Ehalal tekkis mullu ka idee korraldada kontsert mu ema muusikast. Ta süvenes sellesse intensiivselt oma suurte teadmiste ja kontaktidega. Ja kontsert toimuski 6. juunil Mustpeade Majas Tallinnas. See oli tõeline kingitus mu emale tema 100. sünnipäevaks!

Esinesid naiskoor Virvik Olev Oja juhatusel, Lehtse kammerkoor Tiiu Tikkerberi juhatusel, TTÜ TK kammerkoor Aktiva Kaja Viira juhatusel, Triin Ella, Katrina Klaas, Pille Saar ning Aleksandra Kamenskaja. Kavas olid koori- ja soololaulud, klaveripala ja melodeklamatsioon, mida ema ise esitas 30 aasta vanusel plaadil.

Õhtut juhtis Ene-Reet Ehala ning ülevaate ema loomingust tegi muusikateadlane Tiiu Tosso. Mina andsin üle ema teoste käsikirjad Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhatajale Alo Põldmäele säilitamiseks selles muuseumis.

Mina ja mu pere Rootsist võtsime kontserdist osa ja see jääb meile eluks ajaks ilusaks mälestuseks. Vastuvõtt tegelaste poolt oli ka nii südamlik ja soe! Kontsert salvestati DVD-le kõikide esinejate ja toetajate kingitusena ema 100. juubeliks. Ema on seda kuulanud suure rõõmuga. Minu soov tutvustada oma ema loomingut kodumaal on täitunud!

 
Kultuur