,,Tuule-eit, see tõstab tiibu, tormitaat, see tuiskab teel. Pakane seal väsimata jõe ja järve peal on tööl.“ Mina mäletan hetkel sõnu nõnda, aga kirjasõnas näen: ,,Pakane on väsimata jõe ja järve pinnal tööl.“

Tegu on armastatud rahvaliku lauluga ,,Lapsed, tuppa!“. Samavõrd tuttav on ,,Radi-ridi-ralla, pakane on valla!“, mis on soome rahvaviis. Imetore talvelaulude valik avaneb võrgulehel: https://laululapsed.err.ee/rad...

Siin Torontos pole mingit pakast. Ega lume raasugi. Sõitsime uue aasta esimesel päeval Kotkajärvele autoga sisse ja tegime 2. näärikuul suvila juures aiatööd. Ennekuulmatu! (Minu jaoks.) Suuski, mõistagi, kaasas polnud. Aga pakane on hetkel veel Eestis väsimata. Ja Soomes, Rootsis, Norras. Norras ennustatakse, et tuleb viimase kümnendi külmim ilm. Ka Moskvas on -30°C ning Peterburis nagu ka Kirde-Eestis, on nn oranžid ilmahoiatused.

,,Pakane võib anda südamele hoobi. Kardioloog Margus Viigimaa hoiatab: teatud inimestele võib olla ohtlik isegi jäise õhu sissehingamine ning pakasega on rohkem südame äkksurmasid“ kirjutab Õhtuleht.

Veel mõningaid Eesti lehtede pealkirju: ,,Käre pakane sunnib suusatajaid koju jääma.“ ,,PAKANE PÕHJAMAADES: liikluses valitseb kaos ja külma üle kurdavad isegi põdrakasvatajad.“ ,,Pakane püsib nädala lõpuni.“ ,,Pakase tõttu on autoabi väljakutsed viis korda kasvanud.“

Pakane paugub. Külm on käre. Kõva, VALI pakane. Ilm on selge, külm on kange. Väljas aiateibas paugub pakane. Pakane kaanetas jõed ja järved. Pakases taevas vehklesid virmalised. Kõva külma puhul on kirjeldused kirkad.

Südaööl vastu 3. jaanuari langes õhutemperatuur Põhja-Rootsis asuvas Kvikkjokk-Årrenjarka piirkonnas –43,6 kraadini, viimati oli piirkonnas nii külm ilm 25 aastat tagasi. 4. jaanuari südaöö paiku langes õhutemperatuur Põhja-Soomes asuvas Enontekiö piirkonnas –41,7 kraadini. Soome meteoroloogia instituut teatas, et ilm võib minna veelgi külmemaks. Soome ametlik külmarekord on aastast 1999, see oli –51,5 kraadi.

4. näärikuu hommikul langes õhutemperatuur Narvas –27,7 kraadini, mis on selle talve uus külmarekord. Päev varem oli Narvas mõõdetud –27,3 kraadi külma. Tajutav temperatuur oli öö läbi mitmel pool enam kui –30°C. Peipsi ääres Tiirikojal mõõdeti tajutavaks temperatuuriks koguni –38,9°C. Eesti külmarekord –43,5°C sündis 1940. aasta 17. jaanuaril.

Aga sõnast PAKANE. Eesti etümoloogiasõnaraamat kirjutab: pakane: pakase: pakast ,,suurte miinuskraadidega õhutemperatuur, (kõva) külm“ -- liivi pakānd ,,kiiresti; varsti“, pakāndi ,,äkiline, äge, raevukas“; vadja pakkain,pakkan ,,pakane; (kerge) külm, öökülm“; soome pakkanen ,,pakane“; isuri pakkain ,,pakane“; Aunuse karjala pakkaine ,,pakane“; lüüdi pakaińe ,,pakane“; vepsa pakaińe, pakeńe ,,pakane“; saami báhkas ,,kuum õhk; kuumus“.

,,Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et võib olla sama tüvi, mis sõnas pakatama. Liivi ja saami vasteid peetakse ebakindlaks tähenduserinevuste tõttu.“

PAKATAMA: pakatada: pakatan ,,(lõhkemiseni, rebenemiseni) paisuma, pungile minema, pungil olema; lõhenema, pragunema“ – vadja pakahtaa ,,pakatada, lõhki minna“, soome pakahtua ,,lämbuda; nõrkeda; lõhkeda“; Aunuse karjala pakehtuo ,,hüübida (vere kohta)“; karjala pakehtuo, pakahtuo ,,kinni jääda, paakuda; hüübida (vere kohta); lämbuda, sulguda, lõhkeda“; lüüdi pakehtuda ,,pakseneda, hüübida (vere kohta)“; handi paχǝn- ,,tõusma (päikese kohta); järsku tõusma ja üle kallaste ajama“; ungari fakad,,purskuma, purskama; puhkema, pakatama; lähtuma“.

,,Võib-olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas pagisema. Handi ja ungari vasted võivad olla sel juhul rööpselt tekkinud. Sama tüvi võib olla sõnades pakane, pakk.“

PAGISEMA (heli): pagiseda: pagisen = ,,(kergelt) plagisema, nagisema“. PAGI on äkiline, järsk ja lühiajaline tugev tuulepuhang või -iil, millega harilikult kaasnevad sademed ja tuule suuna muutumine; tavaliselt esineb äikesepilve ees.

Pakk (2): paki: pakki ,,millestki tulvil olek“; kõnekeeles ,,rutt“. Pakiline, pakitsema, pakkuma. Tähendused meie sugulaskeeltes on: sööma sundida, sundus / vajadus, kohustus, vältimatus, valu, valutada / pakitseda / kipitada.

Või ka pakk (4): paku: pakku ,,jämeda laasitud puutüve otsast saetud (lühem) tükk“. ,,On arvatud, et kui sõna algtähendus on olnud ,,tükk, lõhandik, (kuivusest) lõhenenud puu“, võib olla sama tüvi, mis sõnades pakatama ja/või pakk (2).“

Pakun välja, et pakase puhul tuleks raiepakul lõhkuda paras pakk väiksemaks ning toppida ahju küdema. See on kohustus, vältimatus ehk pakk (2) paukuva pakase puhul. Järgnev heli ahjusuust võib kõlada kui paras plagin ehk pagisemine.

Kui naabriga ei ole hea klapp ehk vahekord on külmavõitu, siis võid (kütte)paku mitte pakkumisega piltlikult pakkuda pakast. (Kui ma pakun pakast, kas siis pakistan?... Ja
naaber pakastub?) Nüüd juba kiusan.

Paku pakkumine naabrile enne pagi ja pakase saabumist ja süvenemist (pakatamist) on siiski soovituslik pakiline toiming, mis toob ka pakilise leevenduse: sooja suhte, südame ja toa.

Riina Kindlam, Tallinn/Toronto

Eestlased Kanadas

TRENDING