Laenu kasutatakse üldise riigieelarve puudujäägi katmiseks ja likviidsusreservi täiendamiseks. Võttes arvesse prognoositud riigieelarve puudujääki järgmisteks aastateks võib sarnaseid laenuvõtmisi oodata ka tulevikus.
Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri Sven Kirsipuu sõnul on praegu Euroopa riikide pikaajalise laenamise alusintressitase umbes kolm protsenti, millele lisandub iga riigi riskipreemia. "Kõik, mis kolme protsenti ületab, on riigipõhine riskimarginaal. Eesti riskimarginaaliks kujunes 1,05 protsenti, mis tegelikult, hinnates investorite ja ka emissiooni läbiviija tagasisidet, arvestades geopoliitilist riski, ei ole üldse mitte kõrge," märkis Kirsipuu. Kirsipuu sõnul on investorite huvi Eesti vastu märgatavalt väiksem kui kaks aastat tagasi, mis on otseselt seotud Venemaa sõjaga Ukrainas, "just Ukraina sõda on see, mis eelkõige meie regiooni suhtes teeb teatud investorid ettevaatlikuks."
Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi võlakirju kaks aastat tagasi koroonakriisiga toimetulekuks, seda peale 18-aastast vaheaega.
Vastavalt World Economic Outlook andmetele on Eesti riigivõla ja SKP suhe võrreldes muude EL riikidega ikka veel väga väike. 2022 aastal moodustab Eesti riigivõlg SKPst hinnanguliselt 20.9%, järgnevad Luxemburg 25.7%, Leedu 39.3% ja Läti 45.4%. Euroopa Liidu tabeli allosas asuvad Portugal 121.6%, Itaalia 150.6% ja Kreeka 185.4%.