Eesti põhiseaduse kohaselt paistab asi olevat küllaltki selge: „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.“
Põhiseaduse erakorraliseks muutmiseks oleks riigikogus vaja kokku 4/5 hääli, ehk 81 häält. Neid hääli kokku saada on väga raske, praktiliselt võimatu. Enne järgmisi valimisi 2025. aastal on põhiseadust võimalik muuta ka rahvahääletuse kaudu. Rahvahääletusese läbiviimiseks peab kokku saama 61 häält riigikogus. Ka seda on väga raske teha, lisaks on küsitav rahvahääletuse tulemus. Rahvahääletusele pandud eelnõu läbikukkumisel kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.
Seega otsib Reformierakond võimalust võtta ära Venemaa kodanike valimisõigus ilma põhiseadust muutma. Näiteks nüüdseks endine justiitsminister Kalle Laanet (Reformierakond) ütles eelmisel suvel Postimehele, et põhiseaduse muutmist pole vaja: „Me oleme seisukohal, et põhiseaduse paragrahvi 156 lõige 2 räägib valimisseadusest ja kusagil ei ole põhiseaduses kirjas, et kõigil inimestel, kaasa arvatud Vene riigi alamatel, on põhiseaduslik õigus valida Eesti riigi poliitilist juhtkonda.“
Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) rääkis täna riigikogus Delfile, et valitsuse koalitsioonileppes on öeldud, et põhiseadust muutma ei minda ja ühe variandina läbi kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. Aga Pere sõnul on asjad veel lahtised, eelnõu mustand on olemas, aga seda veel täpsustatakse, mille järele tutvustatakse seda sotsidele ja Eesti 200le.
Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles Delfile, et Reformierakonna plaan muuta mingit muud seadust ja põhiseadust mitte puutuda oleks põhiseadusega vastuolus. Ta ütles, et kindlasti oleksid sellele vastu president ja õiguskantsler ning asi jõuaks riigikohtusse. Ta ütles, et on parlamendi väärikuse küsimus, et teadlikult ei minda põhiseadusega vastuollu.