Andres Uibo
Püha Jõuluõhtu Vigala kirikus AD 2018. Selline imeline valge , lumine maa-, puhas ja kiirgav. Jõuluõhtu jällegi imeline- kirikut valgustas seestpoolt pea 300 küünalt, mis olid koorirõdu vääril, pinkide otstel , ning - kroonlühtritest olid eemaldatud elektriküünlad ja asendatud need päris küünaldega. Kuused ehitud küünaldega, päris küünaldega!. Imeline valgus oli.Ümber kiriku kalmistul tuhanded küünlatuled. Väljastpoolt kirikuakendesse vaadates imelised vitraazhid ja valgus. Sellist imet mäletan sellest ajast , kui olin laps- 70-datel ju kirikus veel elektrit ei olnud. Siis oli selline lugu igapühapäevane, mis oli kirikumehele tõeline katsumus, sest kroonlühtrid on küllaltki kõrgel. Selle kauniduse korraldaja on aastaid olnud kirikumees Toivo Averin. Õpetaja Kristiina Jõgi jällegi suurepärase jutlusega. Vigala lastekoor ja Aili Soonberg. Minul on Jõuluõhtu alati möödunud Vigala kirikus, sest minu lapsepõlvekodu on kirikust ca 150 m kaugusel ja isa oli selle kiriku organist 25 aastat 1969-1994. Trompeti pani särama , nagu tavaliselt Pärnu-Jaagupi mees (Vigalas 15 km) -Priit Aimla ja Vigala tüdrukult Jaanika Kuusikult kuulsime kaht imelist jõululaulu. Oli imeline õhtu. Pärast teenistust olin oma lapsepõlvekodus, kus täna elab minu vanem vend , Jaak Uibu. Tänu kõigile ja kirikutäiele !!! tõesti täiele!!! rahvale. Häid pühi.