Presidendiralli kogub tuure (3)
Eestlased Eestis | 04 Aug 2006  | EEEWR
28. augustil algavate presidendivalimiste lähenemisega on pinge Eesti poliitilisel maastikul kruvitud haripunkti.

Nagu arvata võis, ei suutnud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kiusatusest hoiduda, näidates juba eelmisel nädalal esimesi märke oma partei fraktsiooni võimalikust lahkumisest viie parlamendierakonna „paadist“, kus on tükk aega püütud leida ühist presidendikandidaati. Alustati intensiivseid läbirääkimisi Rahvaliiduga, kes pole ülejäänud parlamendierakondadega ühiskandidaadi otsingul liitunud, kuna nemad on esitanud Arnold Rüütli oma presidendikandidaadiks juhul, kui valimised peaksid toimuma valimiskogus ehk II voorus.

Teiseks soovis Keskerakond 3. augustile planeeritud ümarlaua (kus pidi lõplikult selguma viie erakonna ühine presidendikandidaat) edasilükkamist 14. augustile põhjusel, et erakond ei ole valmis veel mingeid otsusi presidendivalimiste küsimuses langetama.

Polegi siis imestada, et Keskerakond jättis neljapäevasele nõupidamisele ilmumata. Isamaaliit, Res Publica, Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond otsustasid, et selgitavad parteide ühiskandidaadi välja järgmisel neljapäeval, s.o. 10. augustil. Seda teevad nad Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimehe Tõnis Lukase sõnul isegi siis, kui Keskerakond otsustab ka nädala pärast nendega mitte ühineda.

Lukase sõnul loodavad neli partnerit siiski, et Keskerakond nende sekka naaseb. Neljapäevasel kokkusaamisel arutati ka Toomas Hendrik Ilvese ja Ene Ergma väljavaateid valijameestekogus ning neid hinnati paremaks, kui seni on kiputud arvama.

Vaatlejate arvates on nüüd tuhmumas võimalus leida viie erakonna ühiskandidaat presidendivalimisteks.

Praegu on eesti pressi hinnangul kujunenud välja absurdne olukord: rahvas pole poliitikute arvates võimeline Eestile õiget presidenti valima, aga poliitikud ise ei saa ka selle ülesandega hakkama ilma eneseväärikust kaotamata.

Lennart Meri pidas 8. oktoobril 2001 riigikogus kõne, milles teatas, et ta enam presidendiks ei kandideeri ning andis samas parlamendile üle eelnõu, mis sätestanuks põhiseadusse riigipea otsevalimise. Kõik poliitilised jõud toetasid siis Meri ettepanekut, kuid IX riigikogu ei saanud kõnealuse eelnõu menetlemisega hakkama ning selle koosseisu volituste lõppemisega 2003. a. langes ka eelnõu menetlusest välja.

Pärast riigikogu valimisi võimule tulnud Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioon lülitas presidendi otsevalimise oma lepingusse. Et sellele avaldas toetust ka tollal opositsiooniline Keskerakond, näis tõenäolisena, et juba 2006. a. valib presidendi rahvas. Nii aga pole läinud.

„Vaadates seda, milline tülgastav trall käib praegu presidendivalimiste ümber – küll sõimatakse konkureeriva erakonna kandidaate, küll kutsutakse neid ülekuulamistele, kus Napoleoni-kompleksi põdevad parteitegelased saavad end lugupeetud inimeste arvel välja elada jms –, on kahju, et presidendi valimise õigus jäi poliitikutele ja mitte rahvale,“ öeldakse 2. augusti Eesti Päevalehe juhtkirjas. Samas nenditakse, et kui 1990-ndatel oli selline hirm põhjendatud – Eesti ju otsis endale alles õiget teed –, siis praegu enam mitte.

(Eesti pressis ilmunu põhjal EE)

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
TAMM06 Aug 2006 08:15
EI ENE ERGMA,KUI NII SUUR SOOV PRESIDENT ON OLLE,SIIS PALUKS VÄGA TEID OOTAB KANNATLIKULT KAUG IDA
MARIA05 Aug 2006 12:48
KUI PEAB VALIMA EESTIRAHVAS ENE ERGMA,TEMA TAGA ON VÕIMAS VENEMAA,MIS ULATUB KAUG ITA,SIIS OLEME JÄLLE VENEMAA,KUID ENE ERGMA ON PRESIDENT
maria04 Aug 2006 09:28
on tulemas katastroof,kui keserakonnale avaldakse survet ja ei lasta valida keskerakondlaste seast presidendi kandidaati,kõik teised erakonnad avaldavad survet elanikonnale,mis on jälk ja lubamatu,eestiriik on nii palju kannatanud,et tal on õigus ise valida keskerakonnast üks kandidaat ,presidendi kandidaat

Loe kõiki kommentaare (3)

Eestlased Eestis