Pärnus loeti taas ette iseseisvusmanifest (1)
Eestlased Eestis | 23 Feb 2013  | EWR OnlineEWR
Ester Vilgats, Pärnu ERR
ERR AK video siit: http://uudised.err.ee/index.ph...

Pärnus loeti täna taas pidulikult ette iseseisvusmanifest, nagu seda tehti 1918. aastal Endla teatri rõdult. Praegu loetakse manifesti kunagist Endla rõdu kujutavalt mälestusmärgilt, mis valmis vabariigi 80. aastapäevaks.
95. aastat tagasi olid poliitlised olud Eestis keerulised. sest Esimene maailmasõda ei olnud veel lõppenud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kohta, kus iseseisvusmanifest ette lugeda, ei olnud kerge leida. Tallinnas olid Vene väed ja Haapsallu ei õnnestunud päästekomiteel kohale jõuda. Aga Pärnust olid punakaartlased just eelmisel päeval Tallinna evakueerunud, iseseisvusmanifesti tekst õnnestus Pärnusse toimetada, seal trükkida ja 23. veebruaril kell 20 luges advokaat Hugo Kuusner selle Endla teatri rõdult ette.

Nii on Pärnus traditsiooniks saanud manifest igal aastal 23. veebruaril ette lugeda. Seekord tegi seda näitleja Sten Karpov.
 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
ajalugu24 Feb 2013 01:20
1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust, moodustati Nõukogude Eesti eesotsas Jaan Anveltiga, mis eksisteeris 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asuti Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
1918. aasta 28. novembril loodi Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, mida Lenin tunnustas 8. detsembril. 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse. See riik likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti “valgete” poolt 1919. aasta 18. jaanuaril ja taastati uuesti 1940. aasta 21. juulil. Nõukogude Eesti oli kuni 1940. aasta 6. augustini Rahvasteliidu liige.
Kui pagulaspoliitikud (Uluotsa - Tiefi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud.

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Eestis