https://www.organicestonia.ee/...
by Mahe Eesti · Published detsember 9, 2019 · Updated detsember 9, 2019
Organic Estonia sügiskonverentsi “Toodame rohkem mahedat. Põllumees kohtub töötlejaga” fookuses oli sellel aastal mahetooraine. Konverentsi eesmärgiks oli leida vastused küsimustele, millised on töötlejate soovid ning millised võiksid olla arengud ja arenguteks vajalikud eeldused. Konverentsi päevakava leiab siit.
Krista Kulderknup, Organic Estonia tegevjuht, tegi konverentsile temaatilise sissejuhatuse. Oma avaettekandes andis ta ülevaate Organic Estonia tegevusest. Krista rääkis, et mahemajanduse tervikprogrammi elluviimise eelduseks on majanduse, keskkonna ja kultuuri ühtsuse toimimine mahemajanduse arendamisel. Arengute võimaldamiseks tuleb riigi tasandil ühendada nii teaduse kui ka arendus-innovatsiooni tasand. Esimeseks arengusuunaks oli mahealade kaardirakenduse loomine, et tekikis visuaalne tervikülevaade, kus Eestis mahepinnad asuvad.
Mahemajanduse ekspordikäibe ja ettevõtete ekspordivõime kasvatamiseks ning turunõudlusega kursis olemiseks tuleb mahemajanduse ettevõtted tuua ühtesesse infovoogu. Samal ajal tuleb tegeleda tuleb ka toiduvõrgustikega, ühistulise tootmise ja tarbimisstruktuuri väljaarendamisega. On fakt, et enamus Eesti mahetoodangust viiakse täna kahjuks riigist välja toorainena. Eesti võrdlus Taaniga ei kannata kriitikat, sest Taanil ja Eestil on mahepindala sama suur, kuid Taani ekspordivõime on paraku üle kümne korra suurem.
Jaan Leetsaar – Ühistegevusest ja ühistutest Eestis: võlud ja valud. Mahetoodangu mahu suurenemise eelduseks on ühistud ja peretalude tähtsustamine.
Eesti on 2030-dateks aastateks maailma esimesi ühistegevuslikke riike. Paraku on nii kindlustusseltsid kui pangandus Eestis välismaiste ühistegevusorganisatsioonide kontrolli all. Ühistegevuse võimalused on Eestis teadvustamata ja ühistegevuse juhtimises on meil tõsised probleemid. Ühistegevuse mõte on, et tegevuse kasum jääks Eesti rahvale.
Seda on soosinud kapitalismi globaliseerumine ja raha invasioon haridusse, poliitikasse, meediasse jne. See on ka põhjus meie väljarände kasvule – so juba 150 000 inimest. Meie rahvas põgeneb oma maalt ja see tähendab, et me oleme midagi väga valesti teinud. Meie inimene on taandatud omaniku staatusest töötaja staatusse. Nii kommunistlik kui tänane kapitalistlik süsteem ei ole täitnud neid lootusi, mida neile pandi. Kolmanda tee otsingud pole samuti andnud seni tulemusi. Lootus on, et koopereerumine loob parema ja inimestele sobivama maailma.
Ühispangandus, ühiskondlikkus, ühistööstus, ühiskasutus on Eestis välja arendamata – kuidagimoodi toimib ühiskaubandus. Väliskapitali sissevedu on kaasa toonud vaid rahvuskapitali väljaveo. Me oleme loonud süsteemi, kus ühe võit on teise surm. Vanad viiakse surnuaiale, noored välismaale. Ühistegevuse arengu eelduseks on motiveeritud juhid. Teema üle diskuteerides selgus kahetsusväärne olukord, et ühitegevuse teemalised teadustööd on aegunud, teadlased vananenud ja ühistegevuse alal ei ole võimalik doktorikraadi teha, sest riiklik tellimus ja rakendus puudub.
Ettevõtluspaneel. Arutelus osalesid OÜ Puljong, Balsnack I. H., AS Salvest, Magusameistrid OÜ. Vestlusringi juhtis Krista Kulderknup.
Arutelust selgus, et tooraine väikesed kogused on tõsiseks probleemiks. Kvaliteeti ollakse võimelised tagama, aga probleemiks on stabiilsuse hoidmine. Sertifikaadi turundamise võimalusi ei tunta. Tootjate poolt pakutav hind on kallis, mis viitab, et tõhusad tootmistehnoloogiad on välja arendamata või on toetuste erinevused nii suured, et kohalik toodang ei ole lihtsalt konkurentsivõimeline.
Arutelust selgus samuti, et välisriikide toodetel on paraku oluline eelis, sest tagamata on võrdsust tagavad toetusmeetmed, meie enda turukaitse mehhanismid puuduvad ja soodustatud on välisturujääkide tarbimine. Ka ei ole Eesti tootjad valmis pikaajaliseks suhteks ja koostööks.
Metsamarjadega on küsimus selles, kuidas saada neile mahemärki. Kvaliteedi tagamiseks on vaja võimalikult kiire külmutamine. Tooraine tootjaid ei leita üles, et neile pakkuda või luua lisandväärindamise võimalusi. Meie nõrkuseks on see, et me oleme harjunud toimetama kohalikul, aga me konkureerime rahvusvahelisel turul. Välisturu võimalused on kaardistamata, ettevõtete vahelist infovoogu ei toimu. Uute partnerite otsimine on ettevõtete vahel juhuslik, teinekord leitakse partnereid hoopis messidelt. Eestis on sama palju mahemaad kui Taanis, kuid toodangut on raske kätte saada. Välisturgude haldamiseks tuleb leida kõrgklassi tooraine, et kätte saada maksimaalne hind.
Ülevaade konverentsi ettekannetest ja aruteludest jätkub.
Organic Estonia sügiskonverentsi kokkuvõtte tegi Einar Eiland Läänemaalt.
