9.-11. septembrini toimus Jõekäärul, Eesti laste suvelaagri ja ürituste toimumispaigas Torontost umbes tunniajase autosõidu kaugusel, nädalavahetuse tantsulaager ,,Nou Pois Äläud“, kus osales enam kui 50 tantsijat, kelle naeratamise lihased olid vähemalt sama palju töötanud kui tantsulihased.

Pärast intensiivset 36 tundi tantsude õppimist pandi nädalavahetusele punkt pühapäeva keskpäeval, mil astuti ette seitsme õpitud meeleoluka tantsu seast viie väljavalituga. Esineti sõpradele, perele ja kohalikele Jõekääru kogukonna elanikele.

Esimesse Põhja-Ameerika naisrühma tantsulaagrisse olid registreerinud tantsijad vanuses 18-80. Osavateks, hea huumoriga ja asjalikeks juhendajateks olid Marika Järvet ja Ave Anslan, kes saabusid Eestist õhtul enne laagri algust. Juhendajad veavad muudele töödele lisaks ka suvel kolmandat korda toimunud Eesti Naiste Tantsupidu.

See oli Marika & Ave esimene kord Kanadas ning just nende kannatlikkus, inspiratsioon ja oskuslik juhendamine hoidsid tantsijad liikumas ning nende hea huumor muutis selle lihtsalt lõbusaks. Marika ja Ave said laagri lõpus suure aplausi osaliseks ning kinkisid igale tantsijale ja abilisele Naiste Tantsupeo märgi.

,,Te hoiate Eestit nii südame lähedal, see on olnud meile inspiratsiooniks. Südamed on meil soojemad, et saime olla selle nädalavahetuse siin teiega ja nii mina kui Ave täname teid selle eest,“ märkis Marika laagri lõpus peetud tänukõnes.

Nädalavahetuse tantsulaagri, mis korraldati KESKUS International Estonian Centre’iga seotud heategevusorganisatsiooni Estonian Arts Centre raames, eestvedaja oli Ellen Valter. Ellen märkis omakorda oma tänukõnes, et ,,meie kogukondade loomulik areng võimaldab ka meie programmivõimaluste loovat arenemist laiemale ning pigem nõuab seda. Rahvusvaheline lähenemine on oluline, et eestlus oleks meile huvitav siin, Eestist endast kaugel. Seega siis esimene Põhja-Ameerika naiste tantsulaager.“

,,Selle tantsulaagri õnnestumine kinnitab seda,“ märkis Ellen. „Kogunemisjärgus laagri alguses saime teada, et veerand osalejatest on Eestis sündinud, pooled olid esimest korda Jõekäärul ja tantsupeol olid tantsinud vaid üksikud, mis tähendab, et meie kogukonna areng ja tervis saavad jätkuvalt kasu uuenduslikust programmeerimisest, mis läheb kaugemale harjumuseks kujunenud lahterdamistest, et kes millest huvitatud on.“

Nädalavahetuse peakokk Katrin Kütti-Otsa koostas kerge maitsva ja toitva menüü, mis haakus laagri programmi kehalise koormusega ning tagas, et kõikide osalejate toitumis- ja allergianõuetega oli arvestatud. Katrinile olid abiks Kai Eichenbaum ja Rita Kütti ning lahket lisaabi pakkusid ... mehed: Valdeko Novek, Robert Hiis, Miku Linkruus, Mehdi Attarha, Allan Seim ja Toomas Kütti. Samuti tuleb tänada Miku Linkruusi esinemiseks vaja minevate helinõuete hoolitsemise eest.

Boonusena osalejatele pidas Viive Tork-Hiis laupäeval ettekande ,,Tants kui loits me esivanemate usundis“ ja et natukene teisigi tantsusamme harjutada, viis läbi rivitantsu juhendamist eesti naiskorporatsioonide seas juba lemmikuks saanud Bobby Chong. Hea kuum saun oli iga päeva lõpus vajalik preemia. Tantsulaagris osalejad aitasid igal võimalikul viisil, näiteks Johanna Helin, kes asus sauna kütma ja Kersti Hansen, kes oli ka vetelpäästja.

Kui esimene naiste rahvatantsu nädalavahetuse töötuba osalejatele üle Põhja-Ameerika jõudis lõpule, oli tunne üksmeelne: oli rõõmsalt kurnav ja kurnatust igati väärt! Esinemisele järgnenud lõunasöögil leppis osalejaskond kokku: teeme seda uuesti ja sageli ning asjade edenedes vaatame, kas saame piisavalt heaks, et tantsupidu 2025’le pürgida.

Eestlased Kanadas

TRENDING