Noppeid teistest väliseesti lehtedest
Kultuur | 16 Mar 2007  | EEEWR
Et tänapäevane väliseestlus on võtnud mõnevõrra erinevad mõõtmed, seda tõstavad mitmed Euroopas tekkinud eestlaste kogukonnad, keda on viinud sinna töö ning Eesti liitumine rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kuidas seal elatakse ning mida tehakse, sellest räägib 1. märtsi Rootsi Eesti Päevalehes avaldatud intervjuus (autor Mati Kalve) Mari Tomp, Brüsselis elav üks aktiivsemaid eesti naisi.

Brüsselis elab praegu arvatavasti umbes tuhatkond eestlast. Paljudel diplomaatidel ja ametnikel on kaasas kogu pere. Mari Tompi abikaasa töötab NATO esinduses raamatupidajana, Mari on lastega kodune, kuid tegutseb energiliselt mitmel rindel: käib aeroobikas ja rahvatantsus ning juhendab ka teisi. Ta on ametis aktiivsete eesti naiste klubis ja on hiljuti asutatud Belgia Eesti Seltsi üks eestvedajaid. Nii et igavust tunda ei saa.

Aeroobika- ja rahvatantsuringi juhendamine on saanud tema jaoks nagu tööks, kuigi ta on vabatahtlik. Rahvatantsijad käivad esinemas mitmetel saatkonna üritustel, lisaks rahvusvahelistes koolides, kus õpivad nende lapsed. Samuti mitmed linnaosade üritused jm., aga peamine on, et tantsitakse oma lustiks. Repertuaaris on mitukümmend tantsu. Lisaks korraldab Mari Brüsseli eestlastele jalgrattamatku.

Eestist ajutine eemalolek on Mari meelest rikastav mitmes mõttes: esiteks on see suurepärane keelepraktika laste jaoks, samuti annab ka enese jaoks häid kogemusi. Võõrsil viibimine annab ka võimaluse märgata seda, mis on Eestis väga-väga hästi, näiteks tehniline areng. Ning väga tähtsa asjana nimetab ta ka võimalust suhelda paljude erinevatest rahvustest inimestega.
*
New Yorgis ilmuva Vaba Eesti Sõna 8. veebuari numbris kirjutab Juta Kurman NY Eesti Naiskoori kirikukontserdist jaanuaris. See on laureaat-kammerkoor, ainus eesti naiskoor Ameerikas, mis on tegutsenud juba poolsada astat. Jõulude aegu sai koor hakkama kolme minikontserdiga tänu lätlasest koorijuhi Andrejs Jansonsi professionaalsele juhatusele.

Jaanuaris toimunud kontserdil Eesti Ev. Luteriusu kirikus kõlas Bachi, Raidi, Duesbergi jmt. looming. Sõnalises osas analüüsis õp. Uudo Tari kolme targa kuninga kingituse materiaalset väärtust Jeesuse kingina. Järgnes koosviibimine kohvilauas. (Ref.EE)

 
Kultuur