Keiti Vilms: ,,Emakeelepäeva eel olen nagu jõuluvana.“ Sellise pealkirjaga artikkel ilmus Eesti Päevalehes aastal 2019, kui oli äsja ilmunud kalambuuride kogumik ,,POEETILISELT KORREKTNE“, mis Keiti rinnaesisel kirjas. Kogumikus on Contra (Margus Konnula), Mart Juure, Oliver Lombi ja Keiti Vilmsi kalambuurne looming. Raamatut ilmestavad Ave Taaveti sõnamängulised pildid. Keiti Vilms osaleb emakeelepäeva tähistamisel New Yorgi Eesti Majas 18. märtsil. Foto: Marianne Ubaleht
Sarnaste sõnadega mänglemist jätkas Statistikaamet (Eesti Statistika): ,,Meie poolt kõikidele naistele üks suur tulp!“ Statistikas võrdlevaid arvusid tähistavad koordinaadistikul ehk graafikus TULBAD. Üks taoline sammas on TULP. Kevadlilled on TULBID, ainsuses samuti TULP, aga see kõlab palataliseeritult, peenendatult. Üks on häälduse poolest kuidagi tuhm ja nüri, tuimalt lajatatud ja teine on justkui väikse vindiga või musiga edasi antud.
Kalambuur ei ole kalapüügiriist
Kalambuur ei ole ka enam kalaroogade restoran Tallinna Hirvepargis. Seda see küll oli ja armas väike hoone endiselt ootab, et temas üritusi korraldatakse. Kalambuur tuleb prantsuskeelsest sõnast calembour. See on ,,sõnamäng või sõnamänguline nali, mis põhineb sõnade mitmetähenduslikkusel, samakõlalisusel või kõlalisel sarnasusel,“ teatab võõrsõnade leksikon.
Keiti Vilms on eesti kalamburist ja emakeele populariseerija. Teda tuntakse ka SÄUTSUPÄÄSUKESE nime all. Twitteris edastatakse sõnumeid nimelt säutsudena ehk säutsutakse, ingl. tweet. Vilmsi on kirjeldatud kui ,,raamatute ja lugemise propageerijat ning vanade sõnade velmajat ehk taaselluäratajat“. Kirjandusteadlane Kajar Pruul on öelnud, et Vilms on õpetanud paljusid eesti keelt nägema hoopis teise pilguga ning vabastanud selle ka nooremate põlvkondade jaoks igavusehaardest. Seda siis mõistagi enamjaolt sotsiaalmeedia pikksilma kaudu, kus tema järgijate arv Instagramis ületab 19 tuhande inimese. Vilmsi suurim eeskuju keeleloomes on Johannes Aavik, kelle seltsi liikmena ta Aaviku tööd jätkab.
Emakeelehällist kaugel elavad eestlased on alati olnud sõnatundlikud. Kui elad ühe asja puuduses, siis see ikka puudutab järsemalt. Nii ei ole tihti vaja enamat kui ühte või paar sõna näiteks t-särgil või kuskil kruusil või kleepsul ja süda hakkab kõvemini äratundmisrõõmust põksuma. Lihtne ja lööv – kas eestlane pole ise ka selline? Ja selleni (julge hundi rinnani) on jõudnud ka Keiti Vilms oma võrdleva vaimukuse või siis kõrvutava kirjapildiga. Keelenautlejatele imetluseks ja inspiratsiooniks. Tihti ta jagab ka lihtsalt toredaid keelehetki ja -avastusi, nagu hiljutine ETV uudistesaates tutvustatud meest ,,Imre Arro, JÄÄRAJARAJAJA“, tänu kellele on Pühajärve jääle loodud Eesti pikim jäärada, kus saab uisutada, suusatada ja tõukekelguga sõita.
Juba mõnda aega on populaarsust kogunud prantsuskeelsed sõnad ja fraasid särkidel (ikkagi Pariis ja puha). Meilgi Pariis ja Puhja. Ja Nuustaku. Nuusaku. Sõnad kõdistavad ja löövad. Ärgitavad, äratavad. Riigikogu valimiskampaania reklaamplakatitel oli kandidaat Juku-Kalle Raidil seljas särk tekstiga ,,Lutin on purjus“. Eelnevalt on vene agressioonivastastel meeleavaldustel nähtud ,,Mutin on punn“. Ridade vahed ja tähtede pöörded võivad anda paraja hoobi. Samuti ka huumorimeel, nutikus ja talutütremõistus. Nautige teiegi julgelt ja südamest, mängeldes meie lõbusat keelt! Kasutage üürikesi juhuseid, kingitud hetki seda RÄÄKIDA. Tuge pakub läte, mis aina pulbitseb.
Riina Kindlam, Tallinn
Ave Taavet on kirjanik, kunstnik, dokumentalist ja animaator. Hiljuti ilmus tema teine teos ,,Karikaturisti eine“. Pilt on Ave Taaveti Instagrami lehelt. (Kõnekeeles on ,,peet“ kehvake vein, ka peedivein või peedikas.)
,,LAHE“: Sõnu saab ka sõrmedel kanda. Sille Luiga looming Tallinna A-Galeriis. Tähtede järjekorras on võimalikud näiteks ka HALE ja AHEL. Foto: Riina Kindlam