Murepöördumine seoses arengutega Tallinna lauluväljakul (1)
Eestlased Eestis | 26 May 2016  | EWR OnlineEWR

Murepöördumine seoses arengutega Tallinna lauluväljakul
http://2017.laulupidu.ee/murep...


Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Naislaulu Seltsi, Eesti Segakooride Liidu, Eesti Kammerkooride Liidu, Eesti Koorijuhtide Liidu, Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Eesti Puhkpillimuusika Ühingu, Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Muusikakoolide Liidu, Eesti Teatriliidu, Eesti Muusika Nõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Eesti Kontserdi ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

ÜHISPÖÖRDUMINE TALLINNA LINNAVALITSUSE POOLE SEOSES ARENGUTEGA TALLINNA LAULUVÄLJAKUL

Tallinna lauluväljak ei ole lihtsalt üks maatükk mere kaldal. See on kordumatu hiis, kus põlvest põlve käiakse pühitsemas eestlaseks olemist ja jäämist. Tallinna lauluväljakul oleme rahvana jaganud kordumatuid hetki ning see püha paik on kujunenud Eesti rahvusliku ühtsuse ja meie iseseisvuse sümboliks.

Laulupidusid on lauluväljaku tänases asupaigas peetud 1928. aastast alates. See tähendab, et 2018. aastal, kui Eesti Vabariik tähistab oma 100. sünnipäeva, möödub 90 aastat IX laulupeost, mil esimest korda peeti laulupidu oma tänases toimumispaigas Lasnamäe nõlval. Kahe suure juubeli künnisel võlgneme sellele erilisele paigale erilist tähelepanu.

Oleme suure murega jälginud arenguid Tallinna lauluväljakul ja selle lähiümbruses. Tänaseks on lauluväljaku territooriumi renoveerimis- ja rekonstrueerimisvajadus saavutanud kriitilise piiri ning vajaks kiiremas korras lauluväljaku juhtfunktsioonist, st laulupidude korraldamisest, lähtuvalt tänapäevast arhitektuurset terviklahendust.

Terviklahendus peab tagama rohkearvulise publiku ja esinejate ohutu viibimise väljakul meie rahvusliku uhkuse tipphetkedel. Rõhutame, et lisaks lauluväljaku territooriumile tuleb ka lauluväljaku lähiümbruse planeerimisel lähtuda keskmiselt iga 2-3 aasta järel toimuva suursündmuse vajaduste ning otsese ja kaudse mõjuga sellele piirkonnale tervikuna.

Hetkel Tallinna Linnavalitsuses kehtestamist ootav lauluväljaku detailplaneering ei lähtu väljaku juhtfunktsioonist ning on igas mõttes juba enne kehtestamist vananenud ega vasta tänastele arenguvajadustele.

Käesoleva ühispöördumise kaudu avaldame ka toetust Eesti Kooriühingu poolt Tallinna Linnavalitsusele 25. veebruaril 2016 saadetud sarnase sisuga pöördumisele.

Austatud Tallinna Linnavalitsus! Eelnevast lähtuvalt pöördume Teie poole järgmiste ettepanekutega:

Peatada praegune algatatud detailplaneeringu menetlus.
Luua lauluväljaku arhitektuuriline terviklahendus territooriumi juhtfunktsioonist lähtudes.
Sõnastada lauluväljaku territooriumiga piirnevate alade planeeringute menetlemisel tingimused, mis arvestaksid laulupeo vajadustega. Pikaajaline laulupidude korraldamise kogemus praeguses asupaigas näitab, et piirkond umbes 1-2 km raadiuses ümber väljaku on hädavajalik tugiala osalejate ja pealtvaatajate logistika, ligipääsu, parkimise ning samuti toitlustuse-kaubanduse korraldamiseks.
Tagada Tallinna Lauluväljaku edasiarendamine selle juhtfunktsioonist – laulupeo korraldamisest – lähtudes ning kaasata arendusprotsessi laulupidude korraldamisega seotud organisatsioonid ning Eesti Arhitektide Liidu esindajad.
Leida lahendused lauluväljakul hädavajalike renoveerimis- ja ehitustööde teostamiseks, sealhulgas raadiotorni kapitaalremont, laulukaare laudise vahetus ja vajadusel kaarekonstruktsioonide kapitaalremont, kommunikatsioonikanalite loomine, laulukaare-esise ala renoveerimine, kaasaegse multifunktsionaalse toitlustusala loomine, 100-tamme pargi korrastamine, laulupidude mälestusseina kaasajastamine jpm.

Tallinna Lauluväljakul on sümboolne tähendus Eesti rahvuskultuuri ja laulupeotraditsiooni hoidmisel ning see on ehitatud ja loodud laulupidude jaoks. Alates 2003. aastast kuulub laulu- ja tantsupeotraditsioon unikaalse sündmusena UNESCO vaimse maailmapärandi nimekirja.

Tallinna linn on tänasel päeval küll antud territooriumi omanik, kuid kuna lauluväljaku puhul on tegemist ajaloolise paiga ning rahvusliku aardega, peavad kõik selle piirkonna arendusi puudutavad otsused olema langetatud ennekõike laulupidude arenguvajadustest lähtuvalt ja tervikpilti silmas pidades, samuti olema arhitektuurselt pädevad ning avalikkusele selged ja arusaadavad.

Kõik need otsused omavad suurt ja pikaajalist mõju laulupeoliikumisele, mistõttu on oluline piirkonna planeeringutesse kaasata laulupeo korraldamisega seotud organisatsioonid.

Käesolev avalik pöördumine on saadetud Tallinna Linnavalitsusele, Kultuuriministeerimile ning Sihtasutusele Tallinna Lauluväljak.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
inff26 May 2016 13:36
http://nommesonumid.blogspot.c...

"Nõmme Kevade" üritused 27. - 29. mai.

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Eestis