Purustatud Vene tank Vabaduse platsil Tallinnas. Foto: major Ülo Isberg
Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill sõnas, et tanki sunniviisiliselt kohalikesse omavalitsustesse ei viida. „Üldine sõnum on see, et kui omavalitsused [tanki] ei taha, siis me seda peale ei sunni,“ ütles Lill ning hindas, et veel omavalitsusi võib öelda, et nemad tanki ei taha.
„Nii Jõhvi kui Rakvere osas selgub väljapaneku toimumine, siis kui oleme omavalitsustega kokkuleppele saanud,“ sõnas kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonnajuhataja Roland Murof.
Kaitseministeerium hinnangul on Eesti linnade huvi tanki eksponeerimise vastu siiski suur. „Hetkel saame öelda, et Eesti linnades väljapanekud tulevad ja näeme pigem huvi suurenemist kui vähenemist,“ ütles Murof.
Narva linnapea Katri Raik ei taha Ukrainas hävitatud tanki piirilinnas näha. „Vaadake, kui palju keereldakse tänaseni ümber ära viidud tanki. Nii Peterson kui Stalnuhhin,“ märkis meer. „Sel tankil on Narvas teine tähtsus kui Jõhvis või Kohtla-Järvel. Et see nii teravalt esile tuleb, oli mullegi üllatus: kui tuli uudis, et tank Narva tuleb, siis arvan, et kõik Narva lillemüüjad ostsid hästi kähku ära kõik maailma nelgid.“
Ukrainas toimuvat tuleb näidata, kuid teisel kujul, leidis Raik.
„Narvasse tuleks tuua näitus, mis käsitleb Ukraina sõda. Tankil on siin aga teine tähendus,“ sõnas ta. „Mina ise ütlesin esialgu kaitseministrile, et sõjakoledusi tuleb siin näidata. Praegu olen aga ümber mõelnud, vaadates ja kuulates inimesi Narvas. Siin ei saavutata sellega tahetud eesmärki. Seda eesmärki oleks tarvis saavutada teisel kujul.“
Tanke T-72B3 on Vene relvajõududel kõige rohkem. Nii kasutab Vene armee neid laialdaselt ka sõjas Ukraina vastu ja on seejuures kandnud suuri kaotusi.
Tanki lõpp-punkt on Eesti sõjamuuseum, kuid enne demonstreeritakse purustatud masinat eri linnades.