MÜ! Muskoka mets kõmiseb sel suvel taas Eesti keele ja kultuuriga. Kutsume kõiki, kes tunnevad metsast, järvest, loengutest ja seltskonnast puudust osalema MÜ’l 21.-27. augustil. Pühitseme ka 55. aastapäeva! Valisime MÜ tänavuseks teemaks "mets meis kõigis", kuna vajadus metsas käia "akusid laadimas" on paljudele oluline, kuid kas oskame lahti selgitada miks? Uurime nende tunnete tagamaid MÜ nädala jooksul.
Nagu tavaks on meil loengud, keelekohvik (endiselt kogunevad Eesti Keele ja Kõne (EKK) grupid) ja huviringid. Loengute osas on meil rõõm pakkuda baltikumi vaatevinklit loengupidaja Veiko Spolitise läbi. Ta on Tartus sündinud nii Eesti kui ka Läti juurtega inimene ja on parajasti Läti ülikooli õppejõud. Ta on endine Läti parlamendi liige (2018-2022) ja tihti leiab teda Eestis kõnelejana üles astumas või kirjutamas balti teemalisi artikleid. Eriti lahe on, et Veiko võtab osa nii eestikeelsest Metsaülikoolist kui ka nädal hiljem Quebecis toimuvast läti keelsest kultuuritegevusele rajatud laagrist. See on esimene kord Metsaülikooli ajaloos, et jagame loengupidajat lätlaste üritusega.
Toronto Ülikooli professor Andres Kasekamp
Baltimaade teemat katab ka ajaloolane, politoloog ja autor Andres Kasekamp, kes käsitleb Venemaa-Ukraina sõja mõju Eestile.
Looduse teemal kuuleme Eesti Maaülikooli teadurilt Kristiina Markilt, kes räägib meile samblast ja samblikest ning selgitab lahti kui väga need kaks liiki õieti erinevad, olgugi, et nimed on nõnda sarnased. Eks saame neid lähemalt uurida Kotkajärvel, kus erinevaid samblaid ja samblikke on külluses. Looduse teemat puudutab Ando Kass oma ettekandes kogemustest mesinikuna. Ando armus sellesse kutsumusse 1970. aastatel Muskokas kui käis lapsena oma mesinikust vanaisa suviti aitamas. Mini-loengut peab ka Helmi Hess, kes on õppinud ökotoksikoloogia alal Briti Kolumbia ülikoolis. Ta uurib mürgiste kemikaalide mõju populatsioonidele, kogukondadele ning maismaa-, magevee- ja mereökosüsteemidele. Looduse teemat käsitlevad veel Viive Tork-Hiis ja Maimu Mölder, kelle loengus õpime, kuidas looduse tervendavat mõju on võimalik tuua kodu sisekujunduses biofiilse ja heaolu disainiga.
Eesti keele- ja pärimuskultuuri uurija Jaan Sudak
Eesti keel ja kultuur on ka kajastatud. Jaan Sudak, kes on juba tuttav mitmetele Metsaülikoolist osavõtjatele kui Eesti keele- ja pärimuskultuuri uurija ning autor, räägib meile unest ja unenägudest eesti rahvapärimuses. Eesti kirjandusest räägib meile Piret Noorhani, kes on hariduselt kirjandusteadlane.
Kanada-eestlaste ajalugu on puudutatud kahe loenguga. Taimo Ilves räägib meile kuidas Kanada-eestlastest võrkpallurid mõjutasid selle spordi kujunemist. Kanada-eestlaste kunsti ajalugu katab EKKT liige ja kunstnik Jaak Järve.
Ja need kes tahavad lähemalt tead Eesti startup firmade kohta, selleks on meil ka loeng. Eestist Vahur Orrin on tehnika- ja startup-armastaja, kes liitus EU-Startupsiga 2016. aastal ja on vilunud intervjueerija ning blogija, kes on teinud üle 200 videoklipi nii Latitude59 üritusel ja ka mujal.
Muusik Kristjan Kannukene
Oleme tänulikud korp! Fraternitas Liviensisele, kes toob Kristjan Kannukese Metsaülikooli. Noormees on andekas muusik mitmel pillil, harrastades hetkel vioolat ja eksperimentaalset muusikat. Ootame põnevusega ta muusikat metsas kuulda!
Järgmises artiklis toome ära põnevad tegevused, millest on võimalik osa võtta Metsaülikoolis. Registreeri ennast Metsaülikooli veebilehel www.eesti.ca/mu.
Nägemiseni metsas!
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Worth going?29 Jun 2022 13:49
Keel ei pruugi olla bürokraatlik. There’s a problem with check-off-the-box language, no more salient than in a panel discussion I attended on Indigenous Peoples’ Day. What I learned is the need for awareness of the pressure this imposes on authentic communication and partnership with indigenous people, and a readiness to change our habits. Here at MÜ there will be guest participants involved in the representation and expression of cultural and natural heritage preservation. Could MÜ outreach be more mindful of its role as an influence in shaping the speech environment?
“After a two hour [sic?] drive, you'll be in a woodland paradise, where you can pitch a tent and very deliberately disconnect from the pressures of city living and reconnect to your Estonian roots, or to those of your significant other or a friend. After all, Metsaülikool is open to people of all backgrounds!
… Above all, though, Metsaülikool is 'a place where you can exchange ideas, learn something new, [and] be open to new acquaintances and experiences.' V.Teetsov, “Have fun and advance your Estonian language skills at Kotkajärve Metsaülikool 2022”. Estonian Life, 17. Juuni. 2022.
However, the language of the EWR article is all “pre-given”, the connections are as if self evident, what is named, will “be covered”, not even “get” covered, the latter referencing some involvement of a subject, e.g the Theme, in the action. Consider: “Looduse teemal kuuleme Eesti Maaülikooli teadurilt Kristiina Markilt, kes räägib meile samblast ja samblikest ning selgitab lahti kui väga need kaks liiki õieti erinevad, olgugi, et nimed on nõnda sarnased.” You can find this in a quick video on Google.
“Eks saame neid lähemalt uurida Kotkajärvel, kus erinevaid samblaid ja samblikke on külluses”. OK, why not. Compare:
“Among the speakers delivering specialist lectures on campus is Kristiina Mark from the Estonian University of Life Sciences. Mark will explain how the lichen and moss that are extremely abundant at Kotkajärv indicate a healthy ecosystem.”
That’s worth the drive to Muskoka, for the “TED" talk, and for a trip into the field!! That’s grounding.
?29 Jun 2022 11:19
Tore. Millal postitakse nädala ajatabel, et võiks registreerides sellega arvestada?