Kersti Kaljulaid käib korra kohtumas Putiniga ja kohe jäävad kombed külge. Inimesel on tekkinud ettekujutus, et Eestis ka on presidendi asi parlamenti laiali saata ja dekreetidega seadusandlust kujundada. Selline nukkidega opositsioonile appi tõttamine ja päevapoliitikasse trügimine iseenesest ei üllata, nii, nagu ei üllata seegi, et inimesel puudub täielikult adekvaatne enesehindamise võime.
Eesti on põhiseaduse järgi parlamentaarne riik. Presidendil ei ole võimalik riigikogu laiali saata või riigikogule juhiseid anda. Ometi ta praegu seda üritab mingi kummalise tagaukse jokk-skeemiga.
Kersti Kaljulaid ei ole ühelgi valimisel kandideerinud, ei ole ühelgi valimisel üheltki kodanikult ainsatki häält saanud. Tal puudub mandaat aga ka seaduslik volitus, ammugi puudub tal autoriteet, et anda soovitusi või teha ettepanekuid riigikogule. Täiesti skandaalne on tema ettekujutus, et tema võib algatada erakorralisi valimisi. Taoline ettepanek on järjekordne jõhker võimukaaperdamise katse. Oma olemuselt demokraatiavastane ja põhiseaduse vastane.
Selle asemel, et võtta selge seisukoht riigi julgeolekut ja iseseisvust kahjustavate opositsiooni ettepanekute osas läheb ta opositsioonile appi, üritades teemat kuhugi mujale suunata. Selleks pakub ta välja oma versiooni kooseluseadusest ja teeb ettepaneku riigikogul laiali minna. See kõik on väljaspool tema volitusi. Ta ju ometi peab teadma, et ta ei saa seadusi algatada, erandiks põhiseaduse muudatuse algatus. Ma soovitan tal saata parlamenti presidendi otsevalimise põhiseaduse muudatuse, kui ta tahab kangesti uusi valimisi näha.