Mart Helme õnnitles Boris Johnsonit Briti konservatiivide juhiks ja peaministriks saamise puhul Uued Uudised (1)
Eestlased Inglismaal | 23 Jul 2019  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
 - pics/2019/07/54099_001_t.jpg

23.07.2019 Uued Uudised
Briti konservatiivide uus juht ja riigi peaminister Boris Johnson
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme õnnitles Boris Johnsonit Briti konservatiivide partei esimeheks ja Suurbritannia peaministriks tõusmise puhul.
„Eesti on alati saanud loota Suurbritanniale kui ühele oma lähimatest liitlastest ja sõpradest. Olen kindel, et head suhted meie riikide ja rahvaste vahel jätkuvad ka tulevikus. Võite loota meie erakonnale kui sõbrale Eestis,“ märkis EKRE esimees Johnsonile saadetud kirjas.

https://uueduudised.ee/uudis/e...

„Eesti inimesed mäletavad raskusi, mis tuli ületada, et lahkuda liidust, mille liikmed me ei tahtnud kunagi olla. Me olime valmis taluma ka raskusi ja tagasilööke. Oma tee valimine ei tule kunagi ilma hinda maksmata. Soovin teile jõudu ja meelekindlust teie ees seisvates väljakutsetes. Olen alati valmis jagama kogemusi, mida Ida-Euroopal on pakkuda oma suveräänsuse taastamisel,“ kirjutas Helme.

Endine Briti välisminister ja Londoni linnapea Boris Johnson edestas täna toimunud Konservatiivse Partei esimehe valimistel praegust välisministrit Jeremy Hunti. Tooride uue juhi selgitasid postihääletusel välja 160 000 erakonna liiget, kellest hääletas 87,4 protsenti. Johnson kogus üle 92 153 hääle, Hunti toetas rohkem kui 46 656 toorit.

Ametist lahkuv peaminister Theresa May teeb pärast uue parteijuhi valimist kolmapäeval oma viimase iganädalase esinemise alamkoja ees ja läheb seejärel Buckinghami paleesse, et paluda kuninganna Elizabeth II kutsuda uus partei esimees valitsust moodustama. Järgmine valitsusjuht kohtub seejärel kuningannaga enne oma esimest pöördumist rahvale.

Johnson pidas teisipäeval parteiliikmetele lühikese, optimismi kiirgava kõne. Ta lubas Brexiti läbi viia, riigi ühendada ja opositsioonilisest Tööparteist jagu saada.

“Ma usun, et suudame seda ja et selle riigi rahvas usaldab meid selles ja me teame, et teeme selle ära,” kuulutas ta.

Endine Londoni linnapea võlus konservatiivid ära lubadusega olla edukas seal, kus May läbi kukkus, ning viia Ühendkuningriigi määratud 31. oktoobri tähtajaks Euroopa Liidust välja – olgu siis leppega või leppeta. Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb brittidel lahkuda 31. oktoobril EL-ist leppeta.

Suurem osa Briti alamkoja liikmeist on leppeta Brexiti vastu ja konservatiividel ei ole parlamendis enamust.

Johnson kinnitas pärast peaministriks nimetamist, et Brexit teostamise väljakutsed teda ei heiduta.

“Täna, selles ajaloo pöördepunktis, peame taas lepitama kaks instinkti, kaks õilsat instinkti – sügava iha Suurbritannia ja meie Euroopa partnerite vahelise sõpruse ja vabakaubanduse ning vastastikuse julgeoleku ja kaitse järele ning samavõrd sügava ja südamest tuleva iha meie riigi demokraatliku isevalitsemise järele,” sõnas ta.

“Ja muidugi on inimesi, kes ütlevad, et need on lepitamatud ja see ei ole lihtsalt võimalik. Ja ka mina lugesin hommikul Financial Timesist, et uus liider seisab silmitsi hirmuäratava olukorraga.”

“Nüüd vaatan ma teid ja küsin: kas te paistate hirmununa? Minu arvates kaugeltki mitte.”

UU / BNS

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
iirlane24 Jul 2019 00:27
19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.

https://parnu.postimees.ee/213...
1939. aasta anglo-saksi ja Stalini salasobing.

15. juunil 1941. aastal esitatud aruandes toob Ühendriikide välisministri asetäitja Sumner Welles ära Inglise suursaadik Lord Hallifaxi arvamuse, et NLiidu nõudmisi Balti riikide suhtes tuleks toetada. Sealjuures oli suursaadik avaldanud arvamust, et Ameerika avalikkus oleks sellega päri. Lord Hallifaxi arvates olevat Balti riigid olnud sajandeid võõraste riikide alluvuses ja temal isiklikult ei olevat Balti riikide suhtes sellist respekti kui näiteks Soome rahva vastu.

1942. aasta juuni Inglise väljaanne World Review toob ära Edward Hultoni intervjuu Briti lennundusminister sir Richard Stafford Cripps’iga.
Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu peavad kuuluma NLiitu. Nad olid pikka aega tsaaririigi osa ja mitte keegi ei arvanud, et nende kuulumine Tsaari – Venemaale olnuks ebaõige.

http://epl.delfi.ee/news/kultu...
Ajalehes The Times avaldati 17. oktoobril 1944 lootust, et Balti riikidest saavad Nõukogude Liidu näidisvabariigid.

1945. aasta Jalta konverentsi protokollis, mille all on Roosevelti, Churchilli ja Stalini allkirjad, on osas "Territooriumide hooldamine" kirjas: "Vaenulikelt riikidelt sõja tulemusena ära võetavad territooriumid ja ükskõik millised muud territooriumid, mida saab vastuväideteta hooldusse anda, mitte mingisuguseid diskussioone nende territooriumide üle eelseisval ÜRO konverentsil, või sellele eelnevail konsultatsioonidel ei ole kavas korraldada." Balti riigid mahtusid kenasti Suure Kolmiku otsuse "ükskõik millised muud territooriumid" mõiste alla ja anti Nõukogude Liidu hoolduse alla.

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Inglismaal
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus