Virumaal Käsmus 10.–12. augustini toimuval Viru Folgil astub üles rohkem kui 300 Eesti artisti. Galakontserdiga tehakse aga kummardus varalahkunud väliseestlasele, muusikule ja ajakirjanikule Peeter Kopvillemile.
Kümne aasta jooksul on Viru Folgil üles astunud 342 kollektiivi, kes on andnud 394 kontserti, lisaks on programmis olnud luuleõhtud, raamatuesitlused, tantsuklubid, öösimmanid, etendused, filmid, matkad, loengud jm.
Viru Folk, mida igal aastal külastab ligi 10 000 folgisõpra, on kahekordne Euroopa Festivalide Liidu EFFE kvaliteedimärgise laureaat. Rohkem infot www.virufolk.ee.
Tänavuse Viru Folgi kontsert “Peeter Kopvillemi laulud” toimub pealaval laupäeval, 11. augustil kell 13.30.
Festivali juht Peep Veedla selgitas Maalehele, kuidas ta Käsmu Kopvillemi kontserdi ideeni jõudis. Nagu suured asjad ikka, algas kõik lihtsalt: “Kui Peeter 2016. aastal meie seast lahkus ja sõbrad talle Kumus mälestuskontserdi korraldasid, oli saal otsast otsani inimesi täis." "Me abikaasaga ei mahtunud sissegi. Mõnda aega kõõlusime ukse vahel, aga isegi seal sai õige pea õhk otsa. Siis mõtlesingi ja ütlesin välja, et selline kontsert tuleks teha Viru Folgil, et kõik soovijad saaksid osa. Niikuinii oli soov seekord festivalile kaasata ka väliseesti muusikat.
Peeter on loonud palju väärt laule, mida pole Eestis just väga tihti esitatud.
Võimalikest variantidest jäi sõelale just Peeter Kopvillemi looming. Rääkisin Jaan Elgula ja Riho Sibulaga ning sain loomulikult ülima heakskiidu. Sibul võttiski asja vedada. Elgula omakorda korraldab, et Vikerraadio Käsmu kontserdi salvestaks.”
“Teeme seda kontserti, et mälestada oma kallist sõpra, ning pealegi on Peeter loonud minu arvates palju väärt laule, mida pole Eestis just väga tihti esitatud,” nii on kommenteerinud kontserdi eestvedaja, legendaarne kitarrist ja Ultima Thule solist Riho Sibul. Just Sibula ülisuurt rolli Kopvillemi Eestis tuntuks tegemisel tunnustab ka Peetri abikaas Eva Varangu.
Mis teeb Kopvillemi muusika eriliseks? Peep Veedla: “Lihtsus. Ja viimistletus. Ja teadmine, et see on loodud Eestist kaugel. Ta oli oluliselt rohkem eestlane kui väga paljud kodueestlased.”
Eesti pikaaegne suursaadik Kanadas Gita Kalmet lisab, et paljudele Kanada ajakirjanikele ei olnud vaja seletada näiteks Eesti–Vene suhteid a-st ja b-st alates. “Nad ise viskasid nalja, et on ajakirjanikuna töötava Peetri poolt korralikult töödeldud. Lugupidamine tema vastu kanti mulle üle, esindasin ju maad ja riiki, mis oli Peetrile nii tähtis,” selgitab Kalmet.
http://m.maaleht.delfi.ee/arti...