Leedu korraldab riiklikud matused legendaarsele metsavennale :Postimees (3)
Rahvusvahelised uudised | 02 Oct 2018  | EWR OnlineEWR
Leedu matab laupäeval riiklike auavalduste saatel oma metsavendade liidri Adolfas Ramanauskase, kelle säilmed tänavu Antakalnisest Našlaičiai surnuaialt üles leiti ja DNA-testi abil tuvastati.
https://maailm.postimees.ee/64...
Riiklik matusetseremoonia algab juba reedel Vilniuse ülikooli Püha Johannese kirikust. Kella 10-20 saavad leedulased käia seal Ramanauskasele austust avaldamas. Kell 18 algab mälestusmissa. Sealsamas saavad leedulased talle austust avaldamas käia ka veel laupäeva hommikul.

Kell 12 algab sõjaväeline matuseprotsessioon, mille käigus kantakse Ramaauskase kirst Vilniuse katedraali. Pärast seal toimuvat missat sängitatakse ta Antakalnise surnuaiale.

Ramanauskas sündis samamoodi sada aastat tagasi nagu Leedu, Läti ja Eesti vabariigid. 1918. aasta 6. märtsil USAs leedulaste perekonnas ilmavalgust näinud Ramanauskas kolis perega kodumaale aastal 1921.
1940. aastal lõpetas ta viimases okupatsioonieelses lennus Kaunase sõjakooli. Nii esimese Nõukogude okupatsiooni kui ka Saksa okupatsiooni ajal töötas ta õpetajana. 1941. aastal veidi enne Saksa vägede tulekut liitus omakaitseüksusega, mis kaitses leedulasi rüüstavate nõukogude sõdurite eest, kuid naasis õpetamise juurde Saksa okupatsiooni alguses. 1945. aastal, kui Nõukogude väed taas Leedu enda kätte haarasid, liitus metsavendadega.

Kohe alguses valis metsavende grupp, kelle juurde ta läks, Ramanauskase oma rühmaülemaks. 1949. aasta veebruaris Minaičiai külas kohtunud Leedu metsavendade liidrid valisid ta oma väe asejuhiks. 1952. aastal sai temast kõigi Leedu metsavendade liider, aga tolleks ajaks nõrgestatud partisanide võitlusvõime tõttu otsustas Ramanauskas passiivse vastupanu kasuks.

Ramanauskasel õnnestus okupatsioonivõimude eest varjuda 1956. aastani. Siis reetis tema kunagine koolivend.

1956. aasta 11. oktoobri viidi ta Vilniuse KGB vanglasse – samasse, kus tegutseb täna Leedu okupatsioonide muuseum, mida väisas ka paavst Franciscus. Päev hiljem toodi ta raskes seisus haiglasse – piinamiste käigus olid KGB töötajad ta muuseas kastreerinud ja välja torganud silma.

Ramanauskas hukati 1957. aasta 29. novembril. Tema abikaasa ja kahe lapse ema Birutė Mažeikaitė saadet kaheksaks aastaks GULAGi.



 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
arno07 Oct 2018 04:52
Ja mida sellest järeldada? Kas seda, et nii leedulassi kui lätlasi oli võimalik usaldadakaitsma võtmetähtsaid rindelõike ... aga eestlasi sai kasutada vaid sellistes lõikudes kus neil puudus ülejooksmise võimalus ...Ja Leedu Riik matab austusavaldustega oma vaenlase poolt mõrvatud metsavenda - aga meie Peaminister viib pärgi okupandi ausambale ... kas keegi märkab vahet-???
ajalugu06 Oct 2018 04:20
Punaarmee koosseisu kuulunud leedukate diviis osales Stalingradi lahingus. (Lätlaste oma Moskva kaitselahingutes.)
arno04 Oct 2018 03:16
Ja jällegi näitab just Leedu riik kuidas tuleb austada oma rahvuskangelasi ... Leedu koos Poolaga oli kord SUUR ja jääb selleks ka väikeriigina ... au talle.

Loe kõiki kommentaare (3)

Rahvusvahelised uudised