Laul teeb rinna rõõmsaks, naer me südamed soojaks:
Eestlased Kanadas | 12 Jan 2007  | Aino MüllerbeckEWR
Bibliograafia Klubi vana-aasta õhtu

Bibliograafia Klubi traditsiooniline vana-aasta ärasaatmine toimus taas Tartu College'i restoranis. Meie suureks üllatuseks oli see paik saanud eriliselt kauni uue kuue: toolid kaetud valgete katetega ja akna helevalgel taustal säramas lugematud tähed. Heaks haldjaks oli meie armas restoranipidaja Peeter, kes seadis meile sama dekoratsiooni kui see oli Tartu College'i suures saalis toimuval peol. Aitäh!
Bibliograafia Klubi koos külalistega vana-aasta viimasel tunnil 31. dets.
2006. Foto: Aino Müllerbeck

Avasõna lausus Bibliograafia Klubi abijuhataja Aino Müllerbeck, tervitades klubi liikmeid ja külalistena osalejaid Eesti Kultuuripärandi Klubist ja Elulugude kirjutajate rühmast ning teisi külalisi. Ilusa südantsoojendava palvuse pidas Endla Kannel. Kuigi ta kasvas üles ateistlikus Nõukogude Eestis, päris ta usulise tunnetuse oma vanematelt.

Seekordseks õhtu teemaks oli meeleolu loomine rohkete ühislaulude ja naljadega. Laululise osa koostasid Ellen Irs ja Voldemar Palo. Kõik meie laululehtedel leidunud 20 laulu said V. Palo akordionisaatel hoogsalt läbi lauldud. Olid meil ju ka sellised vahvad tenorilauljad nagu Eesti Kultuuripärandi Klubi juhataja Aksel Pügi, Guri Raag jt. Sopraneist polnud samuti puudu, eesotsas Aino Kangroga.

Igal osalejal oli palutud kaasa tuua nali või kaks. Nii me siis nautisime serveeritud toitu ja jooki ning lükkisime vahele laulud ja jutustasime naljalugusid. Parimatele naljadele olid isegi auhinnad. Esimese auhinna vääriliseks tunnustasid koosolijad Marcella Raagi oma kahe kõditava naljaga. Üks neist kõneles liivakastis mängivate laste omavahelisest vestlusest, kus Peeter teadis öelda, et Eestist lahkudes jäävad sakslastest maha ainult puukingad ja litsid. Mari küsimusele, et mis need litsid on, vastas Peeter, et vist kalossid. Teise auhinna pälvis Aino Kangro oma elavalt esitatud looga rebasest ja targast tibupojast.

Pisut enne keskööd muutus meeleolu mõtlikumaks. Aino Müllerbeck esitas traditsioonikohase vana-aasta kõne. Selles puudutas ta uue, meie arvates õnnestunud presidendi valimist Eestis ja eelseisvaid Riigikogu valimisi. Ta kõneles ka kurvast faktist, et 18. aprillil lükati Riigikogus tagasi Riigikogu Põhiseaduskomisjoni ettepanekul Tunne Kelami esitatud eelnõu „Eesti Kodanike relvavõitlusest NSV Liidu sõjalise okupatsiooni vastu“, mis tunnistaks kõiki II maailmasõja ajal võidelnud eestlasi eesti vabadusvõitlejaiks.

Kõneleja suunas tänusõnad ka Kanadale kui vabale demokraatlikule maale. Kanada eesti ühiskonnas on probleemiks eestluse püsimine ja meie jälgede jäädvustamine. Bibliograafia Klubi on üle kahekümne ühe aasta selleks tublisti tööd teinud. Sama kehtib ka Eesti Kultuuripärandi Klubi ja Elulugude kirjutajate kohta. Edasi pööras ta pilgu Bibliograafia Klubi liikmete poole, kes tervislikel põhjustel ei saa enam meie üritustel osaleda. Suunasime oma mõtted nende juurde, soovides neile südamest head uut aastat. Siirast rõõmu tundsime aga selle üle, et vaatamata oma kõrgele eale viibis meie keskel Bibliograafia Klubi asutaja ja endine kauaaegne juhataja dr. Endel Aruja. Tervitasime teda sooja aplausi ja austusega.

Nüüd saabus imekiirelt kesköötund. Juba kõlasid hümni helid. Laulsime „Mu isamaa armas“. Kõlisesid klaasid ja hardas meeleolus kõlasid sõnad: „Head uut aastat.“

 
Eestlased Kanadas