Kuulus politoloog Eestis: meediakasutus nõrgendab rahvuslikke tundeid PM (1)
Eestlased Eestis | 28 Sep 2011  | EWR OnlineEWR
Maailmakuulus politoloog Pippa Norris ütles täna Tallinnas Avatud Ühiskonna Foorumil esinedes, et mida rohkem meediat kasutatakse, seda nõrgemaks muutuvad kosmopoliitsetes ühiskondades, nagu Eesti, rahvuslikud tunded.

Ta toetus siinkohal juba ligi kaks aastakümmet kümneid ühiskondi kõrvutanud Maailma Väärtusuuringu andmetele.

Kõige kosmopoliitsemad riigid on tema nägemuses need, kus on madalaimad sisemised ja välised infole ligipääsu barjäärid.

Paljud neist on rikkad postindustriaalsed majandused ja pikaajalised demokraatiad, eriti väiksed riigid nagu Luksemburg, Šveits ja Norra, kuid ka suuremad riigid, nagu Prantsusmaa, Saksamaa ning USA ja Suurbritannia.

Tema sõnul on huvitav, et nende sekka on üsna kiiresti tõusnud ka mitmed uuemad ning kiiresti jõukust koguvad riigid nagu Tšehhimaa, Ungari ja Eesti.

Oma raamatus «Kosmopoliitne kommunikatsioon» ütleb Norris, et väiksed riigid, nagu Eesti, on isegi enam integreeritud maailmamajandusse kui USA.

«Kõige kosmopoliitsemaid ühiskondi nagu Taani, Eesti ja Šveits iseloomustavad laiaulatuslik avalik ligipääs mitmetele meediakanalitele ja allikatele, vähesed piirangud kultuuri impordile ning vähe takistusi ajakirjanike ja meediaväljaannete vabadusele.»
 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Mart Arold30 Sep 2011 11:07
Tegelikult käib meie tänastes lehtedes veelgi intensiivsem rahvustunde muttatapmine kui vene ajal. Käib väljarändepsühoosi õhutamine. Kõhkleval inimesel on lihtsam väljarände poolt otsustada, kuid kodumaa mahajätmist esitatakse väidetavalt aruka sammuna, meie maa ega rahvas ei olevat midagi väärt. Igasugune rahvustunne olevat natsism. Meie argipäeva kuijutatakse vaid vingudes, meie riigi loojatest ja ajaloolöökide pehmendajatest tehakse lausreeturid, meie kliima ei olevat elamisväärne jne.
Samas ei sõnagi sellest, et Skandinaavia kliima on veelgi karmim, kuid sealne rahvas oma riiki ei reeda.
Sadu põlvkondi meie esivanemaid on seda maad loonud ja kaitsnud, kuid nüüd riputavad noored kodumaatud plikad ükskõik kellele Läänes kaela..
Meie nimepoliitika on juba läänelik, ainult mitte eestilik.
Suunav osa selles ongi just ajakirjandusel.

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Eestis